Iminõges (Lamium) on rohttaimede perekond huulõieliste sugukonnast.

Perekonda kuulub umbes 50 liiki, mis kasvavad pärismaisena Euroopas, Aasias ja Põhja-Aafrikas, kuid on laialt naturaliseerunud ka näiteks Põhja-Ameerikas. Osa liike on invasiivsed.

Valge iminõges on Eestis väga sage ja verev iminõges sage. Koldnõges kasvab Eestis oma levila põhjapiiril ning mandril on tavaline, saartel haruldane. Täpiline iminõges on Eestis haruldase liigina kantud punasesse raamatusse. Eestis kasvavad ka hõlmine iminõges ja hambune iminõges.

Iminõgesed ei ole pinnase suhtes nõudlikud ning tavaliselt taluvad hästi ka külma.

Iminõgeste hulgas on nii üheaastaseid kui ka mitmeaastaseid liike. Osa iminõgeseid paljuneb üksnes seemnetega, osa aga ka vegetatiivselt.

Iminõgestel on neljakandilise ristlõikega vars ning vastakuti kinnituvad südamekujulised pehmete karvadega kaetud lehed. Õied on huuljad, kiivrikujulise ülahuulega. Õied võivad olla väga dekoratiivsed; neid on nii valgeid, kollaseid kui ka eri tooni roosasid ja purpurseid.

Kauniõielisi liike kasutatakse haljastuses, neist on aretatud ka kultuursorte.

Paljusid liike kasutatakse ravimtaimedena.

• Lamium album – valge iminõges
• Lamium amplexicaule – hõlmine iminõges
• Lamium galeobdolon – koldnõges
• Lamium hybridum – hambune iminõges
• Lamium maculatum – täpiline iminõges
• Lamium purpureum – verev iminõges

• Lamium bifidum
• Lamium barbatum
• Lamium corsicum
• Lamium flexuosum
• Lamium garganicum
• Lamium glaberrimum
• Lamium moluccellifolium
• Lamium moschatum
• Lamium orvala – suureõieline iminõges

• 
  Hõlmine iminõges
• 
  Koldnõges
• 
  Täpiline iminõges
• 
  Suureõieline iminõges
• 
  Verev iminõges