See artikkel räägib esimesest Helsingborgi lahingust, 1710. aastal toimunu kohta vaata: Helsingborgi lahing (1710)

Helsingborgi lahing toimus 1362. aasta aprillis Taani ja Hansa Liidu vägede vahel Sundi väina kitsas põhjaosas. Lahingu võitsid Taani väed kuningas Valdemar IV juhtimisel, vallutades 12 Hansa Liidu laeva.

Taani kuningas Valdemar IV Atterdag üritas saavutada ülemvõimu põhjapoolsetel meredel ja see oli Hansa Liidule vastumeelt. 1361. aastal kogunesid Vendi Linnade Liidu ja Pommeri linnade riigipäevad Greifswaldis, et lahendada Taani küsimust. Otsustati peatada ärisuhted Taaniga ning alustati ettevalmistusi sõjaks. Sõja rahastamiseks kehtestati laevadele neljapennine maks iga naela kauba kohta ja maksustati ka kõik hansalinnadest väljaveetavad kaubad. Moodustati liidud Norra ja Rootsi kuningatega, Schleswigi vürsti ja Holsteini krahvkonnaga. Sõjas lubas kaasa lüüa ka Saksa ordu. Peagi tekkisid aga tagasilöögid, kuna ordu taganes oma lubadusest ning pakkus vaid finantsabi. Ka jätkasid Zuiderzee linnad Taaniga kauplemist ja blokaad kukkus läbi. Kogu sõjaretke koormus langes Vendi linnadele.

Aprillis 1362 asuti Saksamaalt teele Kopenhaageni suunas. Laevastik koosnes 52 laevast, neist 27 olid koged. Hansa Liidu väejuht Johann Wittenborg otsustas suure hulga mehi rannikule saata, et vallutada sõjaretke käigus lisaks Kopenhaagenile ka Helsingborg. See oli aga saatuslik viga. Taanlased asusid Valdemar IV juhtimisel ootamatult pealetungile ning ebavõrdses võitluses kandsid Wittenborgi väed suuri kaotusi. Valdemar IV sai enda valdusse 12 Hansa Liidu laeva. Väed sõlmisid vaherahu ning Wittenborg naasis alles jäänud laevadega Saksamaale, kus ta anti kohtu alla ja hukati.

• Dollinger, Philippe (1999). "The German Hansa. Routledge". ISBN 041519072X.