Gaspard de Coligny [gasp'aar dö kolinj'ii] (16. veebruar 1519 – 24. august 1572) oli Prantsusmaa admiral 1552. aastast, üks hugenottide juhte.
Ta langes 1557 Saint-Quentini lahingus hispaanlaste kätte vangi, vabanes 1559. Vangipõlves sai temast reformatsiooni pooldaja. 1570 oli ta kaastegev ususallivust tagava Saint-Germaini rahu sõlmimisel. Kuningas Charles IX nõuandjana õhutas de Coligny alustama sõda Hispaania vastu. Ta oli pärtliöö esimesi ohvreid. Ta visati aknast välja.
Tema järgi on nime saanud Lõuna-Aafrika Vabariigis asuv Coligny linn (paljudel afrikaanidel on hugenottidest esivanemad).
Perekond
Gaspard de Coligny vanemad olid Gaspard de Coligny-le-Vieil ja Louise de Montmorency.
Gaspard de Coligny abiellus 1547. aastal Charlotte de Laval-Montfortiga. Sellest abielust sündisid:
- tütar Louise de Coligny (1555–1620),
- poeg François de Coligny (1557–1591),
- tütar Odette de Coligny (1560–1577) ja
- poeg Charles de Coligny (1564–1597).
1571. aastal abiellus ta Jacqueline de Montbeliga.