Džeimsoni mamba (Dendroaspis jamesoni) on soomuseliste seltsi mürknastiklaste sugukonna mamba perekonna maoliik.^[2]

Džeimsoni mamba soomused:

• keskkehal selgmiselt – 15–17;
• kõhusoomused – 202–222 ;
• sabaaluseid kilbised – 94–106;
• anaalkilbis – jaotunud;
• ülamokakilbis – 8;
• silmaeesne kilbis – 3;
• silmatagune kilbis – 3;
• silmaalune kilbis – 1.

Džeimsoni mambal klassifitseeritakse roomajate andmebaasis järgmised alamliigid:

• Dendroaspis jamesoni jamesoni - 210–235 kõhukilbist ja 94 kuni 122 sabaalust kilbist;
• Dendroaspis jamesoni kaimosae - 209–227 kõhukilbist, 94 kuni 113 sababalust kilbist.

Neid võib kas puude otsas või roomamas kohata Guineas, Ghanas, Beninis, Togos, Nigeerias, Kamerunis, Ekvatoriaal-Guineas, Príncipe saarel, Gabonis, Kongo Vabariigis, Kesk-Aafrika Vabariigis, Sudaanis, Kongo Demokraatlikus Vabariigis, Ugandas, Keenias, Rwandas, Burundis, Angolas ja Sambias.

Džeimsoni mamba kohtub inimestega harva. Vastastikused suhted on sageli emmale-kummale eluohtlikud - džeimsoni mamba võib vaenlasena kujutletavale inimesele järgi roomata ja mitu korda hammustada. Hammustus võib esile kutsuda mürgistusseisundi, mis võib kiiresti (30 kuni 120 minuti jooksul) lõppeda inimese surmaga.^[3]

Selles artiklis on kasutatud prantsuskeelset artiklit fr:Dendroaspis jamesoni seisuga 12.05.2015.