Kaspia kootvähk
Kirjeldus
Kaspia kootvähi keha on lüliline ja hallikaskollast värvi, ta võib kasvada 7–9 mm pikaks. Nagu teised kirpvähilised, on ta keha veidi külgedelt kokku pressitud ja kaarja kujuga. Oluline tunnus on väga pikad teised tundlad, mil on üks hästi arenenud ja neli väiksemat oga neljandal lülil. Seljakilbil on lühike kolmnurkne rostrum. Noored vähid meenutavad täiskasvanuid, ent on väiksemad.[2]
Levik
Liigi päritoluregioon on Kaspia ja Musta mere valgla. Liik elab magevees või riimvees kolooniatena ja võib kinnituda kivide ja pontoonide külge. Arvatavasti on liik jõudnud Lääne- ja Põhja-Euroopasse sisemaa veeteid mööda, kinnitununa laevakeredele.
Esimest korda märgati liiki väljaspool tema looduslikku areaali 1912. aastal Berliinis Müggelsees, kus leid kirjeldati uue liigina. 1926. aastal leiti liiki Läänemere riimvetest, enne 1929. aastat Balatoni järvest Ungaris, 1930. aastatel Poolas Odra ja Wisła jõest ning ka Inglismaal, kust on vähe leide. 1970. aastate lõpul oli ta jõudnud kõikjale Saksamaa jõgedesse, Belgias leiti liiki esimest korda 1981. aastal Maasi jõest Huy lähedal. 1990. aastal oli ta jõudnud juba tervesse Maasi valglasse, 1990. aastate jooksul leiti teda Limburgist, Flaami Brabandist ja Antwerpenist.[3]
Ökoloogia
Liiki leidub mage- ja riimvees peamiselt kivistel põhjadel, eelistades lainetusele mõõdukalt avatud kohti, kuid ta esineb ka varjatumais merepiirkondades. See kirpvähk elab eelistatult mesotroofses veekeskkonnas, aga esineb ka eutroofses vees. Liik on keskmise reostustundlikkusega.[4] Euroopas jääb tema elukeskkonna soolsus 0,03–0,8 psu piiridesse. Rohkelt paljunedes võib ta teised, haavatavamad liigid elupaikadest välja tõrjuda.[3]
Loom liigub ujudes, mööda substraati roomates ja võib kaevuda põhjasettesse.[4] On biofiltraator[3], toitub peamiselt hõljumist ja settest.[4] Toruke, millesse C. curvispinum kaevub, kaitseb teda röövloomade eest. Liigi massilise esinemise korral raskendavad need teistel liikidel, nagu ehmestiivaline Hydropsyche contubernalis või rändkarp (Dreissena polymorpha), kinnitumist samale substraadile.[3]
Toitainerikkas keskkonnas võib lühikese elutsükliga C. curvispinum anda kolm põlvkonda aastas, mis teeb liigi talle soodsates keskkondades väga edukaks.[3]
Viited
- ↑ H. Ojaveer, L. Eek, J. Kotta. Vee võõrliikide käsiraamat. Tallinn, 2011
- ↑ S. Mastitsky. Chelicorophium curvispinum (Caspian mud shrimp). Datasheet. - CABI Compendium
- 1 2 3 4 5 Chelicorophium curvispinum - Caspian mud shrimp. - Vlaams Instituut voor de Zee
- 1 2 3 "J. Kotta. Võõrliikide kaardistamine rahvateaduse abil. Lõpparuanne. Eesti Mereinstituut, Tartu Ülikool, 2021" (PDF). Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 8. veebruar 2024. Vaadatud 20. märtsil 2024.