Augusts Lietavietis (vene keeles Август Андреевич Летавет; 18. veebruar (vkj 6. veebruar) 1893 Bērzaune vald, Liivimaa kubermang – 29. juuni 1984) oli läti päritolu Nõukogude Liidu töötervishoiuteadlane tööhügieeni alal ja alpinist.

Lietavietis õppis Bērzaune koolis. 1907. aastal sooritas ta edukalt sisseastumiseksamid Pihkva gümnaasiumi 4. klassi ja 1912. aastal lõpetas kuldmedaliga gümnaasiumi.^[1]

1917. aastal lõpetas ta Moskva ülikooli arstiteaduskonna.

Aastatel 1935–1945 töötas Lietavietis Tööhügieeni ja kutsehaiguste keskinstituudis labori juhatajana^[2], 1948–1971 Tööhügieeni ja Kutsehaiguste Teadusliku Uurimisinstituudi direktorina. Ühtlasi oli ta aastatel 1931–1955 Tervishoiuarstide spetsialiseerumise keskinstituudi tööstushügieeni kateedri juhataja.^[3]

Lietavietis on kaitsnud meditsiinidoktori kraadi ja saanud professori akadeemilise kutse. Tal on uurimusi töötervishoiu ja meditsiiniradioloogia valdkonnas.^[4]

Mägironimist hakkas Lietavietis harrastama 1926. aastal. Tema osavõtul avastati ja vallutati mitmed Pamiiri ja Tian Shani mäetipud, osale neist andis ta ise nimed.^[1] 1941. aastal sai ta NSV Liidu meistersportlaseks alpinismis^[2].

Aastatel 1936–1937 tõusis Lietavietis oma grupiga Pik Stalinskoi konstitutsii (5250 m) ja Karpinski (6612 m) tippu. Karpinski tipult nägid grupi liikmed Han-Tengrist lõuna suunda jäävat kõrget tundamatut mäetippu (hiljem nimetati see Pobeda mäetipuks).^[5]

1938. aastal juhtis ta ekspeditsiooni, mille eesmärgiks oli aasta varem Karpinski tipult vaadeldud Han-Tengrist lõunasse jääva nimeta mäetipu juurde pääsemine ja tipputõusu üritamine. Augusti alguses jõuti mäe jalamile. Tipu vallutasid ekspeditsiooni liikmed Leonid Gutman, Aleksandr Sidorenko ja Jevgeni Ivanov. Tipp nimetati XX Let Komsomola (XX-лет комсомола). Tipu kõrgus mõõdeti aga valesti: altimeeter andis tulemuseks alla 7000 meetri: 6930 meetrit.^[5]

1956. aastal, pärast Vitali Abalakovi juhitud alpinistide grupi edukat esmatõusu Pobedale (7439 m), võrreldi Abalakovi grupi 1956. aastal ja Lietavietise grupi 1938. aastal tehtud fotosid ning leiti, et XX Let Komsomola ja Pobeda on üks ja seesama mäetipp.^[5]

• valiti NSV Liidu Meditsiiniteaduste Akadeemia korrespondentliikmeks (1945) ja tegevliikmeks (1950)^[3]
• valiti USA National Geographic Society (NGS) välisliikmeks
• NSV Liidu teeneline meistersportlane alpinismis (1946)^[2]
• Stalini preemia (29. oktoober 1949, abinõude kompleksi väljatöötamine kaitseks radioaktiivse kiirguse eest)

Tema järgi nimetati üks Tian Shani mäetippudest (Lietavietise mäetipp).^[4]

• Краеведы предлагают установить памятную доску академику Августу Летавету на псковской школе №1. pln-pskov.ru
• ЛЕТАВЕТ Август Андреевич. Большая Медицинская Энциклопедия