Mitte segi ajada abstsissiga

Abstsess (ladina keeles abscessus) ehk mädanik ehk mädakolle on koondnimetus sidekoelise kihnu ehk kapsliga piirdunud mädakogumi kohta osadel loomadel (sh inimestel), mis võib paikneda kas koe või elundi sees, nahal või elundite vahel paiknevas vastmoodustunud õõnes.

Mädakolde täpseid mehhanisme ja tekkepõhjusi seni veel ei tunta. Mädakolle võib tekkida põletiku tagajärjel; kihnuga isoleeritakse mäda tervest koest.

Abstsess võib olla iseseisev haigus või olla mõne haiguse (kopsupõletik, angiin, trauma) tüsistus.

Kude kahjustub enamasti tõvestavate mikroobide (tavaliselt bakterite), mõnikord ka võõrkeha toimel. Tõvestajad võivad olla stafülokokid (nt Staphylococcus aureus), streptokokid, soolekepikesed, seened, algloomad jt mikroobid. Mikroobid tungivad koesse nahavigastuse või limaskestavigastuse tõttu või hingamisteede või soolte kaudu või vere või lümfiga (metastaatiline abstsess).

Abstsessi võivad põhjustada ka mõned närvikoesse (näiteks ajju) migreerunud amööbilised.

Abstsessi teket soodustab organismi vastupanuvõime vähenemine.^[viide?]

Abstsess on kehas asuva elava koe rakkude signaalide tulemusel esile kutsutud kaitsereaktsioon, takistamaks potentsiaalselt ohtlike tõvestajate levikut ja paljunemist. Mikroobide eritatavad ained suretavad välja lokaalseid keharakke, mille tulemusel vabastatakse tsütokiine. Tsütokiinid edastavad immuunvastuseks vajalikud signaalid lümfoid(-immuun)süsteemi rakkudele ja moodustatakse sidekoeline kihn.

Sümptomid olenevad asukohast. Tüüpilised on valu ja palavik. Külma abstsessi korral põletikule omased sümptomid puuduvad.

Nahaaluse abstsessiga kaasneb naha punetus, turse ja valulikkus.

Sügaval asuv abstsess tekitab perioodilist palavikku, üldist nõrkust ja kaalulangust.

Abstsess võib avalduda ka elundi talitlushäirena.

Diagnoosimiseks kasutatakse ultraheliuuringut ja punkteerimist, millega saadakse mädanäidis.

Sügaval asuva abstsessi diagnoosimiseks võidakse kasutada näiteks kompuutertomograafiat, magnettomograafiat või isotoopuuringut.

Mäda eemaldatakse kirurgiliselt või dreeni kaudu.

Prognoos on raviga enamasti hea, kuid sõltub abstsessi asukohast.

Nahavigastuse hoidmine puhta ja kuivana aitab vältida nahaaluse abstsessi teket.

Aju abstsess, Brodie abstsess, Douglase süvendi abstsess, eesnäärme-, epiduraal-, hambasäsi- ja hambasombuabstsess, hüpostaatiline abstsess, istmikuluu-pärakuabstsess, keskseinandi- ja klaaskehaabstsess, kõhukelmemädanik, koljusisene abstsess, kopsuabstsess, kusitiümbruseabstsess, lülisambakanali abstsess, maksa-, mandliümbruse-, mediastinaalabstsess, munajuha- ja munasarjaabstsess, nahaabstsess, neelukõrvalkoe abstsess, neeruümbrise-, päraku-, periodontaal-, rinnanäärme-, seljaaju-, suupõhjaabstsess, tuberkuloosibakterite tekitatud abstsess, tüümuseabstsess, ussripikuümbruse abstsess, äge abstsess jt.

• Nahaalune abstsess
• Külm abstsess
• Paratonsillaarne abstsess
• Retrofarüngeaalne abstsess
• Polüdiafragmaalne abstsess
• Empüeem

• Abstsess portaalis inimene.ee

Ajuabstsess

• Bajpai A, Prasad KN, Mishra P, Singh AK, Gupta RK, Ojha BK., Distinct cytokine pattern in response to different bacterial pathogens in human brain abscess.Lühikokkuvõte., J Neuroimmunol. 15. august 2014 ;273(1-2):96-102. doi: 10.1016/j.jneuroim.2014.05.009., veebiversioon (vaadatud 11.10.2014)(inglise keeles)

Madudel

• Dr. Jenni Bass, Lumps and Bumps in Snakes, veebiversioon (vaadatud 11.10.2014)(inglise keeles)