2024. aasta (MMXXIV) oli 21. sajandi 24. aasta. See algas esmaspäevaga ja lõppes teisipäevaga. 2024 oli liigaasta.

• Juudi kalender: 5784–5785
• Hinduistlik kalender: 5125–5126
• Islami kalender: 1445–1446
• Iraani kalender: 1402–1403
• Sirvikalender: 10237

 Pikemalt artiklis Jaanuar 2024

• 1. jaanuar – Mägi-Karabahhi Vabariik lakkas eksisteerimast.
• 1. jaanuar – Euroopa Liidu eesistujariigiks sai Belgia.
• 1. jaanuar – Jaapanis Noto poolsaarel toimus maavärin magnituudiga 7,6, mille tagajärjel hukkus üle 500 inimese. See oli tugevaim Jaapani põhiosa tabanud maavärin pärast 2011. aasta Sendai maavärinat.
• 9. jaanuar – Prantsusmaa peaministri ametisse astus 34-aastane Gabriel Attal. Ta oli riigi ajaloo noorim ja ühtlasi ka esimese end avalikult geina määratlev valitsusjuht.
• 11. jaanuar – Ameerika Ühendriikide ja Suurbritannia väed andsid õhulööke huthide sihtmärkide vastu Jeemenis pärast Punasel merel toimunud rünnakuid kaubalaevade vastu.
• 14. jaanuar – Taanis andis kuninganna Margrethe II võimu üle oma pojale, kroonprints Frederikile, kellest sai kuningas Frederik X.

 Pikemalt artiklis Veebruar 2024

• 11. veebruar – Soomes toimus presidendivalimiste teine voor, mille tulemusena valiti riigi presidendiks Alexander Stubb.
• 15. veebruar – Kreeka legaliseeris esimese õigeusu riigina samasooliste abielu.
• 16. veebruar – Venemaa vanglateenistus teatas vangistatud opositsioonipoliitiku Aleksei Navalnõi surmast.

 Pikemalt artiklis Märts 2024

• 1. märts – Soome presidendina astus ametisse Alexander Stubb.
• 1. märts – Moskvas maeti Borissovo kalmistule Aleksei Navalnõi.

• 7. märts – Rootsi sai NATO 32. liikmeks.
• 15.–17. märts – Venemaal toimusid presidendivalimised. Viiendaks ametiajaks valiti tagasi Vladimir Putin, kes kogus 88,48% häältest.
• 22. märts – rünnak Crocus City Hallis: Venemaal Krasnogorskis Crocus City Hallis toimus terrorirünnak. Hukkus 145 inimest.

 Pikemalt artiklis Aprill 2024

• 13. aprill – vastuseks Iisraeli õhurünnakule Iraani konsulaadi vastu Damaskuses korraldas Iraan Iisraeli vastu raketi- ja droonirünnaku.
• 22. aprill – NASA teatas, et kosmosesond Voyager 1 saatis esimest korda viie kuu jooksul loetavaid andmeid.

 Pikemalt artiklis Mai 2024

• 15. mai – Slovakkia peaminister Robert Fico sai raskelt haavata, kui talle korraldati Handlovás atentaat.
• 19. mai – Iraanis Varzaqāni lähedal toimunud kopteriõnnetuses hukkus kaheksa inimest, teiste seas Iraani president Ebrāhīm-e Ra'īsī ja Iraani välisminister Ḩoseyn Amīr-‘Abdollāhīān.
• 21. mai – Euroopa Liidu Nõukogu kiitis heaks tehisintellektimääruse, mille eesmärk on ühtlustada tehisintellekti käsitlevaid õigusnorme.

 Pikemalt artiklis Juuni 2024

• 6.– 9. juuni – Euroopa Liidus toimusid Euroopa Parlamendi valimised.
• 25. juuni – WikiLeaksi asutaja Julian Assange'i vabastati Londoni vanglast pärast seda, kui USA-ga oli saavutatud kokkulepe.
• 25. juuni – pärast kaht kuud kestnud missiooni jõudis tagasi Maale Hiina Riikliku Kosmoseameti uurimisaparaat Chang'e 6, mis tõi esimest korda Maale Kuu tagaküljelt pärit kivimiproove.

 Pikemalt artiklis Juuli 2024

• 1. juuli – Euroopa Liidu eesistujariigiks sai Ungari.

• 4. juuli – Suurbritannias toimunud üldvalimised võitis Leiboristlik Partei. Uue peaministrina astus järgmine päev ametisse Keir Starmer.
• 5. juuli – Iraani presidendiks valiti Mas‘ūd Pezeshkīān.
• 7. juuli – Prantsusmaa parlamendivalimiste tulemusena sai Uus Rahvarinne Rahvuskogusse enim kohti, kuid ei saavutanud enamust.
• 13. juuli – Donald Trumpi mõrvakatse: Pennsylvania osariigis valimiskampaania ürituse ajal toimunud mõrvakatses sai Ameerika Ühendriikide endine peaminister Donald Trump haavata.
• 19. juuli – Rahvusvaheline Kohus jõudis otsusele, et Palestiina alade okupeerimine Iisraeli poolt on vastuolus rahvusvahelise õigusega.
• 19. juuli – Ameerika Ühendriikide küberturbe tehnoloogiaettevõtte CrowdStrike'i vigane tarkvarauuendus põhjustas tõrkeid arvutite töös kogu maailmas.
• 21. juuli – Ameerika Ühendriikide president Joe Biden teatas, et loobub kandideerimisest 2024. aasta presidendivalimistel.
• 30. juuli – pärast Inglismaal Southportis toimunud massipussitamist, milles hukkus kolm inimest, puhkesid üle Suurbritannia ligi nädal aega kestnud paremäärmuslaste rahutused.
• 31. juuli – Iraanis Teheranis tapeti Ḩamāsi poliitiline juht Ismā‘īl Hanīyah.

 Pikemalt artiklis August 2024

• 1. august – Islandi presidendina astus ametisse Halla Tómasdóttir.
• 6. august – Lahingud Kurski oblastis: Ukraina relvajõud tungisid Kurski oblastisse Venemaal.
• 9. august – Voepass Linhas Aérease lend 2283: Brasiilias São Paulo osariigis kukkus alla lennufirma VoePass reisilennuk. Hukkusid kõik pardal viibinud 62 inimest.
• 14. august – Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) kuulutas seoses ahvirõugete epideemiaga välja rahvusvahelise tähtsusega rahvatervisealase hädaolukorra.
• 31. august – Venemaal Kamtšatka poolsaarel kukkus alla helikopter Mil Mi-8. Hukkusid kõik pardal viibinud 22 inimest.

 Pikemalt artiklis September 2024

• 3. september – Ukrainas asuvale Poltava linnale korraldatud raketirünnakus hukkus üle 50 inimese.

• 5. september – Prantsusmaa peaministriks nimetati Michel Barnier, misjärel puhkesid üle Prantsusmaa valitsusvastased meeleavaldused.
• 12. september – Jared Isaacman sooritas kosmosemissiooni Polaris Dawn ajal esimese kommertsastronaudina kosmosekõnni.
• 27. september – Iisraeli õhuvägi andis õhulöögi Hezbollah peakorterile Beirutis, milles hukkus mitu inimest, sealhulgas Hezbollah liider Hassan Nasrallah.
• 27. september – Ameerika Ühendriikides Florida osariigis maabus orkaan Helene, mis tõi mitmel pool Ameerika Ühendriikide kaguosas kaasa ulatuslikud üleujutused. Hukkus vähemalt 235 inimest.

 Pikemalt artiklis Oktoober 2024

• 1. oktoober – Venemaa sissetung Ukrainasse: Ukraina väed taganesid Vuhledarist.
• 1. oktoober – Iraan korraldas Iisraelile ulatusliku raketirünnaku, saates riigi suunas 200 ballistilist raketti.
• 1. oktoober – Jaapani peaministrina astus ametisse Shigeru Ishiba.
• 1. oktoober – Mehhiko presidendina astus ametisse Claudia Sheinbaum, kellest sai Mehhiko esimene naispresident.
• 1. oktoober – NATO peasekretäri ametisse asus Mark Rutte.
• 9. oktoober – Ameerika Ühendriikides Florida osariigis maabus orkaan Milton, mille tagajärjel hukkus 32 inimest.
• 11. oktoober – Jaapani tuumaplahvatustes ellujäänute ühendus Nihon Hidankyo pälvis Nobeli rahuauhinna.
• 16. oktoober – Ḩamāsi kõrgeim juht Yaḩyá as-Sinwār hukkus Gaza sektoris toimunud tulevahetuses Iisraeli vägedega.

• 29. oktoober – üleujutustes Hispaanias hukkus üle 200 inimese.

 Pikemalt artiklis November 2024

• 3. november – Moldovas toimus presidendivalimiste teine voor, mille võitis ametisolev president Maia Sandu.
• 5. november – Ameerika Ühendriikides toimusid presidendivalimised. Valimised võitis Vabariikliku Partei kandidaat Donald Trump, kes sai endale 312 valijamehe hääled. Tema vastaskandidaat Kamala Harris sai enda toetuseks 226 valijameest.
• 6. november – 2024. aasta Saksamaa valitsuskriis: Saksamaa võimukoalitsioon varises kokku erimeelsuste tõttu majanduspoliitikas.
• 21. november – Rahvusvaheline kriminaalkohus (ICC) andis välja Iisraeli peaministri Binyamin Netanyahu, tema endise kaitseministri Yoav Gallanti ning Hamasi juhi Mohammed Deifi vahistamismääruse seoses toimepandud sõjakuritegudega.
• 27. november – Süüria opositsiooniväed sisenesid Alepposse. See oli esimene Süüria opositsioonivägede rünnak pärast 2020. aasta märtsis sõlmitud vaherahu.
• 28. november – Gruusia peaminister Irakli Kobahhidze teatas, et Gruusia peatab neljaks aastaks ühinemise läbirääkimised Euroopa Liiduga.

 Pikemalt artiklis Detsember 2024

• 3. detsember – Lõuna-Korea president Yoon Suk-yeol kuulutas ootamatult välja sõjaseisukorra ja sulges parlamendi. Paari tunni pärast oli ta sunnitud sõjaseisukorra tühistama. Yoon Suk-yeol tagandati presidendi ametist 14. detsembril.
• 4. detsember – Prantsusmaa parlament avaldas umbusaldust peaminister Michel Barnier'le. Päev hiljem astus Barnier peaministri ametikohalt tagasi.
• 6. detsember – Rumeenia konstitutsioonikohus tühistas Rumeenia presidendivalimiste esimese vooru tulemused, kuna luureandmete kohaselt oli Venemaa mõjutanud valimistulemusi.
• 7. detsember – Pariisi Jumalaema kirik taasavati pärast 2019. aastal toimunud tulekahjule järgnenud rekonstruktsioonitöid.
• 8. detsember – Süüria opositsioonijõud tungisid riigi pealinna Damaskusesse. President Bashshār al-Asad põgenes koos perega Venemaale.
• 20. detsember – Saksamaal Magdeburgis sõitis jõuluturul auto rahva sekka. Hukkus viis ja sai vigastada üle 200 inimese.
• 25. detsember – Azerbaijan Airlinesi lend 8243: Azerbaijan Airlinesi reisilennuk Embraer E190AR purunes hädamaandumisel Kasahstanis Aktau rahvusvahelise lennujaama juures. 62 pardal viibinud inimesest hukkus 38.
• 29. detsember – Jeju Airi lend 2216: Lõuna-Koreas Muani rahvusvahelises lennujaamas paiskus reisilennuk Boeing 737-800 maandumisel lennurajalt välja vastu betoontara ja plahvatas. Lennuki pardal viibinud 181 inimesest pääses eluga vaid kaks.

• 1. jaanuar – Tartust sai Euroopa kultuuripealinn.
• 11. jaanuar – Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi külastas Eestit, kus kohtus president Alar Karise ja peaminister Kaja Kallasega ning pidas kõne Riigikogus.
• 16. jaanuar – Kaitsepolitseiamet teatas, et algatas Tartu Ülikooli rahvusvahelise poliitilise teooria professori Vjatšeslav Morozovi suhtes uurimise ja esitas mehele kahtlustuse Eesti Vabariigi vastases luuretegevuses ja selle toetamises.
• 22.–29. jaanuar – toimus õpetajate streik.
• 1. juuli – Kaitseväe juhataja ametisse astus brigaadikindral Andrus Merilo.
• 23. juuli – Eesti peaministrina astus ametisse Kristen Michal.
• 9. august – president Alar Karis kuulutas välja mootorsõidukimaksu seaduse.
• 1. november – Tallinnas peatati trollibussiliiklus kuni 2026. aastani, mil saabuvad akutrollid.

 Pikemalt artiklis 2024. aasta filmis

• 7. jaanuar – USA-s Beverly Hillsis jagati 81. korda välja Kuldgloobuse auhinnad.
• 15.–25. veebruar – toimus 74. Berliini rahvusvaheline filmifestival. Peaauhinna Kuldkaru võitis Mati Diopi dokumentaalfilm "Dahomey".
• 18. veebruar – Londonis Royal Festival Hallis jagati välja Briti Filmi- ja Telekunsti Akadeemia auhinnad (BAFTA auhinnad).
• 10. märts – USA-s Los Angeleses jagati 96. korda välja Oscarid. Enim auhindu (7) võitis "Oppenheimer", sealhulgas ka parima filmi auhinna.

 Pikemalt artiklis 2024. aasta muusikas

• 4. veebruar – USA-s California osariigis Los Angeleses jagati 66. korda välja Grammy auhinnad.
• 7., 9. mai, 11. mai – Rootsis Malmös toimus 68. Eurovisiooni lauluvõistlus. Eurovisiooni lauluvõistluse võitis Šveitsi esindaja Nemo lauluga "The Code".

 Pikemalt artiklis 2024. aasta spordis

• 12. jaanuar – 10. veebruar – toimusid Aasia meistrivõistlused jalgpallis.
• 13. jaanuar – 11. veebruar – toimusid Aafrika rahvaste karikavõistlused jalgpallis.
• 11. veebruar – Ameerika jalgpalli kõrgliiga NFL-i finaalmängu Super Bowli võitis kolmandat korda viie aasta jooksul Kansas City Chiefs, alistades San Francisco 49ersi.
• 1.–3. märts – Suurbritannias Glasgow's toimusid kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused.
• 8.–23. märts – Ghanas Accras toimusid Aafrika mängud.
• 18.– 24. märts – Kanadas Montréalis toimusid iluuisutamise maailmameistrivõistlused.
• 7.–12. juuni – Itaalias Roomas toimusid kergejõustiku Euroopa meistrivõistlused.
• 14. juuni – 14. juuli – Saksamaal toimus Euroopa meistrivõistluste finaalturniir jalgpallis.

• 26. juuli – 11. august – Pariisis toimusid 2024. aasta suveolümpiamängud.

 Pikemalt artiklis In memoriam 2024

• 1. jaanuar – Niklaus Wirth, Šveitsi arvutiteadlane
• 7. jaanuar – Franz Beckenbauer, saksa jalgpallur ja jalgpallitreener
• 16. jaanuar – Vaino Väljas, Eesti NSV ja Eesti Vabariigi poliitik ning Nõukogude Liidu diplomaat
• 21. jaanuar – Hillar Aben, eesti tehnikateadlane
• 24. jaanuar – Väino Uibo, eesti näitleja ja lavastaja
• 4. veebruar – Hage Geingob, Namiibia poliitik
• 11. veebruar – Kelvin Kiptum, Keenia pikamaajooksja
• 16. veebruar – Aleksei Navalnõi, Venemaa poliitik
• 19. veebruar – Jan Assmann, saksa egüptoloog
• 27. veebruar – Leev Kuum, eesti majandusteadlane
• 28. veebruar – Nikolai Rõžkov, Nõukogude Liidu ja Venemaa partei- ja riigitegelane
• 16. märts – Meeli Sööt, eesti näitleja
• 17. märts – Vaapo Vaher, eesti literaat
• 27. märts – Daniel Kahneman, juudi päritolu Ameerika Ühendriikide psühholoog
• 2. aprill – Uno Kaupmees, eesti laulja ja raadiodiktor
• 5. aprill – Jaan Tooming, eesti lavastaja
• 8. aprill – Peter Higgs, Briti füüsik
• 19. aprill – Daniel Dennett, Ameerika Ühendriikide filosoof
• 30. aprill – Paul Auster, juudi päritolu Ameerika Ühendriikide kirjanik
• 13. mai – Alice Munro, Kanada kirjanik
• 30. mai – Kalev Kallo, Eesti poliitik
• 3. juuni – Johannes Lott, Eesti NSV partei- ja riigitegelane
• 11. juuni – Françoise Hardy, prantsuse laulja
• 16. juuni – Vello Mäss, eesti allveearheoloog
• 18. juuni – Anouk Aimée, prantsuse filminäitleja
• 19. juuni – Hagi Šein, Eesti teleajakirjanik ja meediajuht
• 20. juuni – Margarita Voites, eesti ooperilaulja
• 20. juuni – Donald Sutherland, Kanada näitleja
• 29. juuni – Jaak Lõhmus, eesti filmiajakirjanik ja filmitegija
• 1. juuli – Ismail Kadare, albaania kirjanik
• 26. juuli – Arvo Valton, eesti kirjanik
• 30. juuli – Lembit Sarapuu, eesti maalikunstnik
• 1. august – Villu Jürjo, eesti luterlik vaimulik
• 7. august – Õnne Pärl, eesti ajakirjanik ja fotograaf
• 14. august – Hermann Haken, saksa füüsik
• 14. august – Gena Rowlands, Ameerika Ühendriikide näitleja
• 18. august – Alain Delon, prantsuse näitleja
• 9. september – James Earl Jones, Ameerika Ühendriikide näitleja
• 9. september – Caterina Valente, itaalia päritolu laulja
• 11. september – Alberto Fujimori, jaapani päritolu Peruu poliitik
• 27. september – Maggie Smith, inglise näitleja
• 28. september – Kris Kristofferson, Ameerika Ühendriikide kantrimuusik
• 6. oktoober – Laine Kallas, eesti jooksja ja põllumajandusteadlane
• 12. oktoober – Mati Erelt, eesti keeleteadlane
• 20. oktoober – Fethullah Gülen, Türgi vaimulik ja poliitik
• 1. november – Gennadi Vainikko, Eesti matemaatik
• 2. november – Aleksandr Dormidontov, Eesti kodu-uurija
• 3. november – Quincy Jones, Ameerika Ühendriikide helilooja, muusikaprodutsent ja trompetist
• 7. november – Rein Jalak, eesti spordiarst
• 8. november – Helle Meri, eesti näitleja, Lennart Meri abikaasa
• 14. november – Matti Päts, Eesti riigiametnik ja poliitik
• 14. november – Igor Volke, eesti ufoloog
• 24. november – Heino Rannap, eesti muusikapedagoog ja pedagoogikateadlane
• 1. detsember – Fred Jüssi, eesti zooloog, loodusfotograaf ja looduse populariseerija
• 11. detsember – Aili Vahtrapuu, eesti skulptor ja graafik
• 17. detsember – William Labov, Ameerika Ühendriikide keeleteadlane
• 21. detsember – Mati Õun, eesti sõjaajaloolane
• 27. detsember – Inno Salasoo, eesti keemik ja botaanik Austraalias
• 29. detsember – Jimmy Carter, USA 39. president
• 31. detsember – Arnold Rüütel, Eesti poliitik ja põllumajandusteadlane

• 
  Franz Beckenbauer
• 
  Vaino Väljas
• 
  Aleksei Navalnõi
• 
  Alice Munro
• 
  Françoise Hardy
• 
  Arvo Valton
• 
  Alain Delon
• 
  Maggie Smith
• 
  Kris Kristofferson
• 
  Fred Jüssi
• 
  Jimmy Carter
• 
  Arnold Rüütel

• meditsiin – Victor Ambros, Gary Ruvkun
• füüsika – John Hopfield, Geoffrey Hinton
• keemia – David Baker, Demis Hassabis, John Jumper
• kirjandus – Han Kang
• rahu – Nihon Hidankyō
• majandus – Daron Acemoglu, Simon Johnson ja James Robinson

Eestis:

• kultuuririkkuse aasta^[1]

• aasta kala – koha^[2]
• aasta liblikas – kirju-tumesilmik^[3]
• aasta lind – kägu^[4]
• aasta loom – saarmas^[5]
• aasta muld – leostunud gleimuld^[6]
• aasta puu – harilik tamm^[7]
• aasta orhidee – vööthuul-sõrmkäpp^[8]
• aasta sammal – harilik helvik^[9]
• aasta seen – kamperriisikas (Lactarius camphoratus)^[10]