1792. aasta (MDCCXCII) oli 18. sajandi 92. aasta.

• 9. jaanuar – Iașis sõlmiti rahuleping Venemaa ja Türgi vahel.

• 16. märts – Rootsi kuningat Gustav III tulistati Stockholmi kuninglikus ooperiteatris maskiballil, mille tagajärjel ta suri saadud haavadesse kaks nädalat hiljem.
• 2. aprill – USA kongress võttis vastu seaduse, millega asutati Ameerika Ühendriikide rahapada.
• 20. aprill – Prantsusmaa kuulutas Austriale sõja, millega said alguse Prantsuse revolutsioonisõjad.
• 25. aprill – Claude Joseph Rouget de Lisle kirjutas Prantsuse rahvushümniks saanud "Marseljeesi".
• 25. aprill – Pariisis kasutati esimest korda giljotiini, hukati maanteeröövel Nicolas Jacques Pelletier.
• 17. mai – 24 maaklerit leppisid New Yorgis kokku vahendustasude ühtlustamises, pannes aluse esimesele börsile.
• 21. mai – Unzeni vulkaan põhjustas Jaapanis Kyūshū saare rannikul tsunami, mille tõttu hukkus 15 000 inimest.
• 14. juuli – Franz II krooniti viimaseks Saksa-Rooma keisriks.
• 10. august – Pariisis ründasid rahvahulgad Prantsuse kuninga Louis XVI lossi ja kukutasid monarhia.
• 10. august – Prantsuse revolutsionäärid vangistasid kuningliku perekonna.
• 2. september – Prantsuse revolutsioon: kartuses, et välisarmeed võivad Pariisi rünnata ja vangid mässu alustada, algas üle tuhande inimese massiline süsteemne hukkamine.

• 20. september – Prantsuse armee saavutas võidu Valmy lahingus, mis oli prantslaste esimene oluline võit esimeses koalitsiooni sõjas.
• 21. september – Prantsusmaal tühistati monarhia, järgmisel päeval kuulutati välja vabariik.
• 22. september – kuulutati välja Prantsuse Vabariik ja kehtestati revolutsiooniline kalender.
• 6. november – Esimese koalitsiooni sõda: Prantsuse väed võitsid Charles François Dumouriezi juhtimisel Jemappesi lahingus Austria vägesid.

• Valmis Stenbocki maja.
• 15. veebruar (vkj 4. veebruar) – Eestimaa kubermangus hukkus tuisu ja pakase tõttu 22 inimest.

• 4. veebruar – Robert Heinrich Gottfried Ploschkus, eesti kirikuõpetaja
• 28. veebruar – Karl Ernst von Baer, loodus- ja arstiteadlane
• 29. veebruar – Gioachino Rossini, itaalia helilooja
• 7. märts – John Herschel, inglise teadlane
• 12. märts – Gustav Adolf Hippius, baltisaksa maalikunstnik ja litograaf
• 18. märts – António José Severim de Noronha, Portugali sõjaväelane ja riigimees
• 4. aprill – Thaddeus Stevens, USA poliitik ja jurist
• 15. aprill – Thomas Livingstone Mitchell, šoti maadeuurija
• 13. mai – Pius IX, paavst
• 10. juuli – George M. Dallas, USA poliitik
• 4. august – Percy Shelley, inglise luuletaja
• 21. september – Johann Peter Eckermann, saksa luuletaja ja proosakirjanik
• 27. september – George Cruikshank, briti karikaturist ja illustreerija
• 1. detsember – Nikolai Lobatševski, vene matemaatik, mitteeukleidilise geomeetria rajajaid
• 5. detsember – James Guthrie, USA jurist ja poliitik
• 11. detsember – Joseph Mohr, Austria katoliku vaimulik
• 22. detsember – Pavel Katenin, vene luuletaja, näitekirjanik, kirjanduskriitik, tõlkija ja teatritegelane

• 23. veebruar – Joshua Reynolds, inglise portreekunstnik
• 1. märts – Leopold II, Saksa-Rooma keiser
• 3. märts – Robert Adam, šoti arhitekt ja sisekujundaja
• 29. märts – Gustav III, Rootsi kuningas
• 27. aprill – Jacob Johan Anckarström, Rootsi sõjaväelane
• 4. juuni – Jakob Michael Reinhold Lenz, baltisaksa päritolu saksa kirjanik
• 20. juuni – Peder Aadnes, norra maalikunstnik
• 25. juuni – John Adam, šoti arhitekt
• 18. juuli – John Paul Jones, Ameerika iseseisvussõja kangelane
• 4. august – John Burgoyne, Briti kindral
• 18. september – George Browne, iiri päritolu Venemaa sõjaväelane ja riigitegelane
• 29. september – George von Browne, Liivimaa kindralkuberner
• 7. oktoober – George Mason, ameerika poliitik
• 22. oktoober – Guillaume Le Gentil, prantsuse astronoom
• 28. oktoober – John Smeaton, Briti kindral
• 24. november – Wilhelm Ludwig Wekhrlin, saksa ajakirjanik ja kirjanik
• november – Samuel Hearne, inglise maadeuurija
• 17. detsember – Gottlieb Welté, maalikunstnik ja graafik