Sitakoti Mats

Sitakoti Mats (ka Sitta Kodt Matz, surnud 1621 Kullamaa kihelkonnas) oli Eestimaa talupoeg, kes maeti Kullamaa kiriku juurde.

Tema hauale püstitati rõngasrist, mis on üks Eesti vanemaid dateeringuga rõngasriste, mis on tänapäevani säilinud.[1]

Sitakoti Matsi rõngasrist

Päritolu

Rahvapärimuse järgi oli Mats suurekasvuline talupoeg, kes korjas hobusepabulaid, millega väetas oma põldu. Ta sai rukkikasvatamisega jõukaks meheks ja ostis end kohaliku mõisniku käest pärisorjusest vabaks.[2][3]

Ta kinkis Kullamaa kirikule kroonlühtri[4] ning tema jõukust kinnitab asjaolu, et ta maeti kirikuaeda ja tema hauale pandi rõngasrist.[4] Talupojale tol ajal haruldase õiguse saada maetud kirikuaeda võiski olla lunastatud läbi kirikule kroonlühtri kinkimise.[5]

Laiemat tähelepanu on pälvinud Sitakoti nimi, mille populaarsusele on kaasa aidanud rahvapärimuslik lugu. Selle tõepärasuses on aga põhjust kahelda.

Kalev Jaago on loetlenud Kullamaa kihelkonnas mitmeid Sitakoti-nimelisi talusid[6] ning pakkunud, et nimi tuli talu nimest.[7] Hiiumaa päritolu väliseesti ajaloolane Jakob Koit kirjutas Rootsi riigiarhiivist ümber hulga koopiaraamatutes leiduvaid Eestit puudutavaid andmeid (nn regestid ehk ümberkirjutused) ning temalt pärineb info, et vanim teadaolev Sitakoti talu mainimine toimus juba 1505. aastal.[8]

Üriku vastavat lõiku on püütud tõlkida järgnevalt: "1505. aastal müüs tema venna poeg Hermann Lode pärandina Otto Uxkullile Fickelis Palli talu, nimelt Palli talu koos oma adramaadega, Vier ja Zittakot 9 adramaad, Virgate 4 adramaad, Kersemech 4 adramaad, Kobbertas, Keso, Huck, Reomecki, Wilkota, Oresell, Pust, Genis, Aigsmull ja Ludes, mis moodustavad kokku 12 ½ adramaad Landesit, kusjuures kõik jalamehed kuulusid samale vakusele, mis asusid Wieckis (Läänemaal) Goldenbecki kihelkonnas (Kullamaa)."[9]

Ilmar Jõesoo andmetel võis ta pärineda Sassi-Jaani talust. [10]

Teise versiooni järgi on ristil olev tekst rannarootsikeelne ja tähendab: "Siin on Jumalas Mats". Sel juhul on "Sitakoti" rahvaetümoloogiline arusaamatu sõna seletuskatse.[11] Samas jäid rannarootslaste asustatavad alad Kullamaast üsna kaugele.

Matsi mälestuseks on vibulaskjad korraldanud Sitakoti Matsi vibuturniiri jahilaskmises.[3]

Vaata ka

Viited

  1. ↑ Arnek, Pille (2015). "EESTI RATASRISTID. KATALOOG" (PDF).
  2. ↑ ERR (8. august 2020). "Eesti lugu. Rootsi aeg. Suurvõimu kujunemine | Vikerraadio". ERR. Vaadatud 14. novembril 2024.
  3. 1 2 "24. veebruaril peetakse talvist madise- ehk matsipäeva" Maaleht, 24. veebruar 2010
  4. 1 2 "Talvitaja (2017-2018) by Eesti Päevalehe - Issuu". issuu.com (inglise). 13. november 2018. Vaadatud 14. novembril 2024.[alaline kõdulink]
  5. ↑ "Kullamaa kirik on legendidele uhke" Postimees, 28. juuli 2007
  6. ↑ "Läänemaa fotonurga täienduseks" (sisekaanel) Tuna, 3 / 2018
  7. ↑ "Artikkel Lääne Elus Kullamaa surnuaia kohta". Originaali arhiivikoopia seisuga 5. märts 2016. Vaadatud 29. juunil 2012.
  8. ↑
  9. ↑ Vahur Joala. Osilia II ISBN 978-9916-4-2306-6 (lk 202)
  10. ↑ "Artikkel Lääne Elus Kullamaa surnuaia kohta". Originaali arhiivikoopia seisuga 5. märts 2016. Vaadatud 29. juunil 2012.
  11. ↑ "Kullamaa kirik ja surnuaed". www.ohtuleht.ee. Vaadatud 14. novembril 2024.

allikas: https://et.wikipedia.org/wiki/Sitakoti_Mats