Nyen

Nyen (rootsi keeles Nyen, saksa keeles Nyenschantz, soome keeles Nevanlinna, vene keeles Канцы) oli 17. sajandil Rootsi linn Ohta jõe ühinemiskohas Neeva jõega, Ingerimaa kubermangus Nyeni/Nöteborgi läänis (praeguse Peterburi territooriumil).

Georg Schwengeli 1644. aasta Nyeni kaart
Nyeni linn ja Nyenskansi kindlus (1678)
Nyeni asukoht Neeva jõe suudmes, 1698
Rootsi dominioonid ja Ingerimaa Rootsi valdustes
Nyenskansi kindluse (esiplaanil) ja Nyeni linna (Ohta jõe vastaskaldal) makett

Jakob De la Gardie sõjakäigu järel Moskva tsaaririiki kontrollisid Jakob De la Gardie väed tsaar Vassili IV-ga sõlmitud lepingu kohaselt Rootsile lubatud alasid. 1611. aastal valis ta Ohta jõe suudmes (praeguse Peterburi territooriumil) uue Nyeni kaitserajatise asukoha ja alustas Nyenskansi kindluse ehitamist. 1617. aastal sõlmitud Stolbovo rahulepinguga sai Rootsi kuningriik oma Rootsi Ingeri valdusse maa-alad Jäämerest Maanselja mägimaa, Laadoga järve Neeva jõgikonna Ingerimaa ja Peipsi idaranna kaudu Väinajõeni.

Asutamine ja linnaõigused

Gustav II Adolf langetas 17./27. juunil 1632 otsuse rajada Neeva jõe äärde ning teistesse sobivatesse kohtadesse Karjalas ja Ingerimaal linnad, andes neile kuueks aastaks maksuvabastuse. Kuninga surma tõttu jäi see otsus täitmata, kuid Kristiina eestkostevalitsus kinnitas 28. septembril 1638 soovi võtta linna rajamine uuesti käsile. Alalise Rootsi linnaõiguse sai Nyen 20. septembril 1642. Kuni 1651. aastani (üleviimiseni Narva) oli Nyen Rootsi Ingerimaa kubermangu keskus ja ka Ingerimaa ja Käkisalmi kindralkuberneri residents. Takistuseks Nyeni asutamisele ja arengule oli ka Tallinna, Narva ja Viiburi protest uue Läänemerel konkureeriva kaubanduslinna asutamise vastu ning juba 1583. aastal asutatud Arhangelsk, kust toimus Venemaa väliskaubandus Inglismaa ja Hollandi kaupmeestega Valge mere kaudu.

1656.–1661. aasta Vene-Rootsi sõja lõpetanud 1661. aasta Kärde rahulepinguga olid Rootsi aladel loetletud Moskva tsaaririigi ja Rootsi vaheliste kaubanduspunktidena Stokholm, Riia, Viiburi, Tallinn, Narva, Ingerimaa, Karjala ja Nyen.[1]

Linn

Nyeni harujõe Swartebäcki (Ohta) suudmes asunud linna keskuseks oli ala Ohta jõe paremal kõrgel kaldal, Linna planeeris Georg Schwengel, kavandatud linnaplaan oli põhijoontes nelinurkne. Algne Nyeni raekoda hävines, 5. juunil 1656 kui Moskva tsaaririigi väed põletasid linna maha, 1656.–1658. aasta Vene-Rootsi sõjas Pjotr Potjomkini juhtimisel, kuid pärast Kärde rahu sõlmimist linn taastati. Pärast sõda ehitatud Nyeni raekoda linnaväljaku ääres, oli toonase Rootsi väikelinnadele iseloomulik katuse keskosas asuva kellatorniga kaunistatud uus raekoda ja raeväljakut ümbritsesid jõukamate linnakodanike majad[2].

Linnajuhtimine ja elanikkond

Linna juhtis Nyeni raad, mille koosseisu kuulus kuni 3 bürgermeistrit ja 5–7 raehärrat. 14/24. juunil 1640 oli linnal 67 meessoost kodanikku[2]. Elanikke oli 1642. aastal 471, neist 232 naissoost ja 239 meessoost. Hiljem elanike arv kasvas 2500-ni[2]. Linna põhielanikkonna moodustasid soomlased ja rootslased, saksa kodanikkond koosnes mõne mainekama käsitööala esindajatest ja kaupmeestest, kes 17. sajandi lõpupoole saavutas Nyenis domineeriva seisundi ja linna raehärrad olid enamasti sünnilt sakslased.

Kirikud ja haridus

Linnas tegutses Ingerimaa luteri kiriku rootsi-soome koguduse Nyeni kirik ja saksa koguduse Nyeni Püha Vaimu kirik[3] luteri koguduste kirikuõpetajatega[4], 1671. aastal valminud mõlema koguduse ühine kirik. Tegutses saksa kool ning Narva ja Ingerimaa superintendendi Heinrich Stahli avatud[2] Nyeni triviaalkool[5][6]. Piirkonna õigeusklikud käisid linna vastas Neeva vasakul kaldal asuvas vene kabelis Spasski pogostis Vorompoli külas.

Nyeni ja Nyenskansi kindluse ala 2022. aastal

Nyenskansi kindlus koos Nyeni linnaga langes venelaste kätte ja hävitati 12. mail (Rootsi kalendri järgi 2. mail, Juliuse kalendri järgi 1. mail) 1703.

Ajalooline pärand

Vene ja Nõukogude historiograafias on Nyeni olemasolu üldiselt maha vaikitud, kuna see ei sobinud kontseptsiooniga Peterburi asutamisest tühjale kohale.

Vaata ka

  • Nyenskansi kindlus (Skansenvid Nyenfloden, Nevanlinna, Newaschanze, Skanz ter Nyen, Канцы, Ниеншанц)

Viited

  1. ↑ Helmut Piirimäe, "Kaubanduse küsimused Vene-Rootsi suhetes 1661.–1700. a.". Tartu Riikliku Ülikooli toimetised, Vihik 113. Tartu 1961, lk 14-15
  2. 1 2 3 4 Piret Lotman. Unustatud uus linn. Tuna, 2003, nr 3, lk 25-34
  3. ↑ Kyösti Väänänen, Herdaminne för Ingermanland. I, Lutherska stiftsstyrelsen, församlingarnas prästerskap och skollärare i Ingermanland under svenska tiden s. 131, Svenska litteratursällskapet i Finland, 1987.
  4. ↑ Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: Nevanlinnan kirkkoherrat, (vaadatud 27.02.2026)
  5. ↑ Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: Nevanlinna, (vaadatud 27.02.2026)
  6. ↑ Kyösti Väänänen, Herdaminne för Ingermanland. I, Lutherska stiftsstyrelsen, församlingarnas prästerskap och skollärare i Ingermanland under svenska tiden s. 132, Svenska litteratursällskapet i Finland, 1987.

Kirjandus

Välislingid


allikas: https://et.wikipedia.org/wiki/Nyen