Noroviirus

Viroloogia

Noroviirused on RNA-viirused, mis kuuluvad Caliciviridae sugukonda.

Need jagunevad vähemalt seitsmeks genogrupiks, GI, GII, GIII, GIV, GV, GVI, GVII,[4] millest kõige levinumad on grupid GI ja GII.[2][5] Genogrupi 2 genotüüp 4 (GII.4) on seejuures ülemaailmselt põhiline täiskasvanute gastroenteriidi tekitaja.[6]

Rahvusvahelise Viiruste Taksonoomia Komitee järgi on noroviiruste perekonnas üks liik: Norowalk-viirus ehk Norovirus norwalense.[7]

Sümptomid

Noroviirushaiguse sümptomid on iiveldus, oksendamine, kõhulahtisus ja kõhuvalu. Mõnikord võib esineda palavikku, külmavärinaid, peavalu, lihasevalu ja väsimustunnet.

Haigus algab järsku, umbes 12–20 tundi pärast viirusega kokkupuutumist, kuid kestab tavaliselt lühikest aega, 24 tundi, raskematel juhtudel ka kuni 48 tundi.

Nakatumine

Noroviirused väljuvad nakatunud inimese kehast ainult väljaheite ja oksega. Haigel on võimalik nakatada teisi inimesi kas

  • saastatud toidu või joogiga;
  • saastatud pinna või esemete puudutamisega või
  • otsesel kokkupuutel nakatunud isikuga.

Ennetamine

Nakatumist ennetavat vaktsiini ei ole.[3]

Viiruste leviku ja nakatumise ärahoidmiseks on oluline järgida korrektset isiklikku ja toiduhügieeni.[2] Efektiivseimaks peetakse käte pesu vähemalt 20 sekundit sooja vee ja seebiga. Alkoholil põhinevad käte-desinfitseerimisvahendid ei ole samaväärselt tõhusad.[3]

Lisaks on oluline haigete isoleerimine ning saastunud pindade desinfitseerimine.[3][2]

Ravi

Et spetsiifiline ravi noroviiruse vastu puudub,[2] rakendatakse põhiliselt palliatiivse ravi põhimõtteid. Põhiliseks ravimeetmeks on seetõttu rohke vedelikutarbimine (suukaudselt või infusiooniga) dehüdratsiooni vältimiseks. Alla 3-aastastel lastel tuleks kõhulahtisuse vastu suunatud ravimite kasutamist vältida, kuid neid võib kombineeritult vedelikutarbimisega kasutada vanemate laste ja täiskasvanute raviks. Täiskasvanutel võib kasutada ka antiemeetikume, mida üldjuhul lastele anda ei tohiks.[3]

Antibiootikumid noroviiruste vastu ei mõju.[3][2]

Vaata ka

Viited

  1. 1 2 3 "About Norovirus" (inglise keeles). Haiguste Kontrolli ja Tõrje Keskus. 24. aprill 2024. Vaadatud 12. november 2025.{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)
  2. 1 2 3 4 5 6 7 8 9 "Noroviirused". Terviseamet. Vaadatud 12. november 2025.
  3. 1 2 3 4 5 6 7 8 9 Aron J. Hall & Ben Lopman "Norovirus", Gary W. Brunette (toim., 2017). CDC Yellow Book 2018: Health Information for International Travel. Oxford University Press, lk 269–271. ISBN 9780190628611.
  4. ↑ Atmar, Robert L; Baehner, Frank; Cramer, Jakob P; Lloyd, Eric; Sherwood, James; Borkowski, Astrid; Mendelman, Paul M; Al-Ibrahim, Mohamed S; Bernstein, David L; Brandon, Donald M; Chu, Laurence; Davis, Matthew G; Epstein, Robert J; Frey, Sharon E; Rosen, Jeffrey B; Treanor, John J (15. august 2019). "Persistence of Antibodies to 2 Virus-Like Particle Norovirus Vaccine Candidate Formulations in Healthy Adults: 1-Year Follow-up With Memory Probe Vaccination". The Journal of Infectious Diseases. 220 (4): 603–614. DOI:10.1093/infdis/jiz170. PMID 31001633.
  5. ↑ Vinjé J, Green J, Lewis DC, Gallimore CI, Brown DW, Koopmans MP (2000). "Genetic polymorphism across regions of the three open reading frames of "Norwalk-like viruses"". Arch. Virol. 145 (2): 223–41. DOI:10.1007/s007050050020. PMID 10752550. S2CID 20525287.
  6. ↑ Noel JS, Fankhauser RL, Ando T, Monroe SS, Glass RI (2000). "Identification of a distinct common strain of "Norwalk-like viruses" having a global distribution". J. Infect. Dis. 179 (6): 1334–44. DOI:10.1086/314783. PMID 10228052.
  7. ↑ "Family: Caliciviridae | ICTV". www.ictv.global. Originaali arhiivikoopia seisuga 29. august 2021. Vaadatud 2. oktoobril 2019.
allikas: https://et.wikipedia.org/wiki/Noroviirus