Maokeelelised
| Maokeelelised | |
|---|---|
 Harilik maokeel (Ophioglossum vulgatum) | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Taimed Plantae |
| Hõimkond |
Streptophyta |
| Klass |
Kidad Equisetopsida |
| Selts |
Maokeelelaadsed Ophioglossales |
| Sugukond |
Maokeelelised Ophioglossaceae |
Maokeelelised (Ophioglossaceae) on taimede sugukond.
Maokeelelised on peamiselt maismaal kasvavad rohttaimed, esineb ka epifüütseid liike. Selle sugukonna esindajaid kasvab laialdaselt kogu maailmas, nende areaal ulatub parasvöötme aladelt troopiliste piirkondadeni.[1]
Maokeelelisi on maailmast leitud umbes 100 erinevat liiki.[1] Aegade jooksul on uurijad arvanud, et sugukonda kuulub kuni kümme perekonda.[2] Kew' botaanikaaia andmetel jaotuvad aga praeguseks kinnitatud liigid nelja perekonda: võtmehein (Botrychium), maokeel (Ophioglossum), siukeel (Helminthostachys) ja tähtkeel (Mankyua).[3] Eestist on leitud seitset liiki maokeelelisi võtmeheina ja maokeele perekondadest.[4] Mitu võtmeheina liiki kuulub Eestis I ja II kaitsekategooriasse (haruline võtmehein, virgiinia võtmehein, kummeli-võtmehein).[5]
Maokeelelised eelistavad sageli häiringutega seotud kasvukohti. Neid esineb rohkem varajaste ja keskmiste suktsessiooni etappidega metsades. Soosivaks teguriks on ka vanemates metsades toimuvad häiringud.[2]
Maokeeleliste sugukonda ja maokeelte perekonda kuulub ka liik Ophioglossum reticulatum, mille isenditel on teadaolevalt kõigist elusolenditest suurim kromosoomide arv: 1400 kromosoomi.[2]
Maokeeleliste sugukond on evolutsiooniliselt vana: eri uuringute põhjal on saadud selle vanuseks ligikaudu 250 miljonit või isegi 369 miljonit aastat.[2]
Morfoloogia
Maokeelelised on püstised, madalakasvulised rohttaimed, mille juhtkoe tüübiks on eusteel. Paljudel maokeeleliste sugukonna liikidel moodustub maapealse osana üks leht, mis koosneb kahest eristatavast osast: steriilsest fotosünteesivast lehest ja viljakast eospeast, mille kudedes on eoslehed (sporangiumid). Sporangiumid on paksuseinalised, läbimõõduga 0,5–1,5 mm ning sisaldavad tuhandeid eoseid.[6] Sporangiumi avanedes kanduvad eosed tuule abil ümbritsevasse keskkonda.
Fotosünteesiva lehe alusosa moodustab varre ümber lehetupe, mis võib olla kas avatud või suletud.[6] Lehed võivad olla lihavad, harunemata või sulgjalt lõhestunud. Mõnel parasvöötme liigil muutub lehe värvus külmematel kuudel enne närbumist tihti pruunikaks või punakaks.
Maokeelelisi eristab enamikust sõnajalgadest nende gametofüüdi talitlus. Ophioglossaceae sugukonda kuuluvad liigid on mükoheterotroofid. Nende gametofüüdid on tavaliselt lihakad, ümarad või lineaalsed ja asuvad maa all.[6] Seal saavad nad põhitoitaineid mükoriisa abil, kuna gametofüüdil puudub fotosünteesimise võime. Seda mükoriisset seost peetakse hädavajalikuks sugukonna liikide edukaks arenguks ja elutsükliks.
Enamiku maokeeleliste sugukonna liikide juurtel on vähe juurekarvu. Nende juured on lihtsa ehitusega, harunemata või vähese harunemisega. Leidub ka erandeid, näiteks on täheldatud maokeelte perekonnas (liigil Ophioglossum palmatum) juure dihhotoomset harunemist.[7]
Kasutusalad
Ophioglossaceae sugukonna taimi on kasutatud rahvameditsiinis. Neil on mitmeid kasulikke omadusi, sealhulgas antibakteriaalne, veresuhkrut alandav, viiruse-, seene- ja põletikuvastane toime. Näiteks harilikku maokeelt (Ophioglossum vulgatum) on tarvitatud salvina haavade ja põletuste raviks, kuna see sisaldab kudede paranemist soodustavaid ühendeid. Võrk-maokeel (Ophioglossum reticulatum) sobib põletikuvastaseks raviks ja menstruatsiooniprobleemide korral.[8]
Mõnda sugukonna taime kasutatakse kitsede söödana. Toiduks valmistatakse lisaks eelnevas lõigus mainitud liikidele ka Ophioglossum petiolatum'it ning teisigi maokeeleliste perekonna taimi. Kui toidu tarbija on inimene, tuleb taimi enne kuumtöödelda, kuna need sisaldavad toksiine.[8]
Kuna Ophioglossaceae sugukonna liikide areng sõltub sümbioosist seentega, kasutatakse neid taimi ökosüsteemi indikaatorina ja ka teadusuuringutes.
Viited
- 1 2 "Ophioglossaceae | Description, Genera, & Facts | Britannica". www.britannica.com (inglise). Vaadatud 6. aprillil 2025.
- 1 2 3 4 Zhang, Liang; Fan, Xue-Ping; Petchsri, Sahanat; Zhou, Lin; Pollawatn, Rossarin; Zhang, Xin; Zhou, Xin-Mao; Thi Lu, Ngan; Knapp, Ralf; Chantanaorrapint, Sahut; Limpanasittichai, Ponpipat; Sun, Hang; Gao, Xin-Fen; Zhang, Li-Bing (2020). "Evolutionary relationships of the ancient fern lineage the adder's tongues (Ophioglossaceae) with description of Sahashia gen. nov". Cladistics (inglise). 36 (4): 380–393. DOI:10.1111/cla.12408. ISSN 1096-0031.
- ↑ "Ophioglossaceae Martinov | Plants of the World Online | Kew Science". Plants of the World Online (inglise). Vaadatud 6. aprillil 2025.
- ↑ Kukk, T (1999). "Pteridophyta - Anacardiaceae (vascular plants of Estonia)". www.zbi.ee, Eesti soontaimede nimestik. Tartu: Eesti Maaülikool, Zooloogia ja Botaanika Instituut. Vaadatud 6. aprillil 2025.
- ↑ "I ja II kaitsekategooriana kaitse alla võetavate liikide loetelu–Riigi Teataja". www.riigiteataja.ee. Vaadatud 6. aprillil 2025.
- 1 2 3 "Ophioglossaceae - FNA". floranorthamerica.org. Vaadatud 6. aprillil 2025.
- ↑ Meza Torres, Esteban Ismael; Ferrucci, María Silvia (jaanuar 2013). "Ophioglossaceae : An Exomorphological Approach with Emphasis in South American Species". Indian Fern J. 30: 192-205 – cit. via ResearchGate.
- 1 2 Yousaf, Abdul Manan; Imran, Sehrish; Bibi, Yamin; Hasnain, Muhammad; Yousaf, Muhammad Imran; Qayyum, Abdul (1. detsember 2024). "A comprehensive review on ethno-pharmacological and phytochemical properties of selected species of genus Ophioglossum". South African Journal of Botany. 175: 538–548. DOI:10.1016/j.sajb.2024.10.040. ISSN 0254-6299.