Maguskirss

Küpsed maguskirsid

Maguskirss on magusa kirsipuu (Prunus avium) vili.

Kaubandusvõrgus nimetatakse maguskirssi sageli ekslikult mureliks.[1] Viimane on tegelikult murelipuu (Prunus cerasus var. austera) vili.[1]

Kasutamine

Magusa kirsipuu erinevaid kultivare kasvatatakse laialdaselt maguskirsside saamiseks. Aretatud kultivaride maguskirsid on maitsvad, magusad, mahlased. Metsikuna kasvavatel puudel on viljad väiksemad ning vähem magusad ja mahlased.[2] Oluliselt hapumad on teised tuntud kirsid – hapukirsid. Maguskirsse süüakse eelkõige värskelt, kuid neid kasutatakse ka hoidiste, kastmete, likööride jm valmistamisel[3].

Värskete viljade toodang, toiteväärtus ja biokeemiline koostis

Toodangutabelis on antud järgmiste kirsside toodang kokku: maguskirsid (metsikute puude ja kultivaride viljad), südakirsid (var. juliana) ja kõhrkirsid (var. duracina).[4] 2012. aastal toodeti maailmas 2,2 miljonit tonni maguskirsse.[5]

Suurimad tootjad 2012. aastal[5]
Riik Toodang,
tonnides
Osakaal,
%
 Türgi 480 748 21,3
 USA 384 646 17,0
 Iraan 200 000* 8,9
 Itaalia 104 766 4,6
 Hispaania 98 400 4,4
 Tšiili 90 000* 4,0
 Usbekistan 84 000* 3,7
 Süüria 82 341 3,6
 Ukraina 72 600 3,2
 Venemaa 72 000** 3,2
Maailm kokku 2 256 519 100
* – FAO hinnang
** – mitteametlik
Toitained[6]
Toitaine Väärtus
100 g kohta
Ühik
Vesi 82,25 g
Kalorsus 63 kcal
Valgud 1,06 g
Lipiidid 0,20 g
Süsivesikud 16,01 g
Suhkrud 12,82 g
Glükoos 6,59 g
Fruktoos 5,37 g
Galaktoos 0,59 g
Sahharoos 0,15 g
Maltoos 0,12 g
Kiudained 2,1 g
Toiteelemendid[6]
Toiteelement Väärtus
100 g kohta
Ühik
Kaltsium (Ca) 13 mg
Raud (Fe) 0,36 mg
Magneesium (Mg) 11 mg
Fosfor (P) 21 mg
Kaalium (K) 222 mg
Naatrium (Na) 0 mg
Tsink (Zn) 0,07 mg
Vask (Cu) 0,06 mg
Mangaan (Mn) 0,07 mg
Fluoriidid (F) 2,0 μg
(1 g = 1000 mg; 1 mg = 1000 μg)
Vitamiinid[6]
Vitamiin Väärtus
100 g kohta
Ühik
C 7,0 mg
B1 0,27 mg
B2 0,033 mg
B3 0,154 mg
B4 6,1 mg
B5 0,20 mg
B6 0,05 mg
E 0,07 mg
A 3 μg
β-karoteen 38 μg
Folaadid 4 μg
Luteiin+
zeaksantiin
85 μg
K 2,1 μg

Viited

  1. 1 2 "Eestikeelsete taimenimede andmebaas". www.ut.ee. Originaali arhiivikoopia seisuga 19.01.2015. Vaadatud 15.01.2015.
  2. Steve Brill. The Wild Vegan Cookbook, 2010. Lk 210.
  3. "Wild cherry tree, Sweet cherry, Prunus avium". www.european-trees.com. Vaadatud 16.01.2015.
  4. "FAOStat classifaications". faostat3.fao.org (inglise). Originaali arhiivikoopia seisuga 1.02.2015. Vaadatud 16.01.2015.
  5. 1 2 "Food and Agriculture Organization of the United Nations". faostat3.fao.org (inglise). Originaali arhiivikoopia seisuga 19.10.2016. Vaadatud 16.01.2015.
  6. 1 2 3 "USDA National Nutrient Database". ndb.nal.usda.gov (inglise). Originaali arhiivikoopia seisuga 24.12.2014. Vaadatud 16.01.2015.