Mērsragsi vald
| Mērsragsi vald | |
|---|---|
|
| |
| läti Mērsraga pagasts | |
|
| |
 | |
| Pindala: 109 km² | |
Elanikke: 1365 (1.01.2025)[1]  | |
| Rahvastikutihedus: 12,5 in/km² | |
| Keskus: Mērsrags | |
 |
Mērsragsi vald on vald Lätis Kuramaa kirdeosas Liivi lahe rannikul Talsi piirkonnas. See piirneb sama piirkonna Roja, Ķūļciemsi, Lauciene ja Vandzene vallaga ning Tukumsi piirkonna Engure ja Zentene vallaga.
Valla pindala on 109 km². 2016. aasta seisuga elas seal 1712 inimest.[2] 2011. aastal oli Mērsragsi piirkonna elanike seas lätlasi 92,7% ja venelasi 3,9%.[3] Valla keskus on Mērsragsi küla, haldushoone asub aadressil Lielā iela 35.[4]
Loodus
Pinnamood
Vald paikneb Rannikumadaliku Engure tasandikul. Kõrgeim punkt asub valla idaosas ja ulatub 20 m üle merepinna.
Jõed
- Mērsragsi kanal – tehisveekogu Engure järve ja mere vahel, rajatud 1842. aastal
- Čēkstgrāvis
- Alksnājgrāvis
Järved
Valda jääb suurem osa Engure järvest (22,22 km² 40,46 ruutkilomeetrist).
Looduskaitse
Looduskaitse all on Mērsragsis asuvad Rozu iela 12 sanglepad ja veel üks nimetu sanglepp, üks pärn, üks saar, seitseteist mändi, Bākas iela 13 tammed, kaks vahtrat ja üks hobukastan. Väljaspool Mērsragsi kasvab vallas veel kolm looduskaitsealust põlispuud. Enamik valla territooriumist jääb Engure järve loodusparki. Vallas asub Mērsragsi metsade hoiuala. Suurem osa valla rannikust jääb Riia lahe läänekalda kaitstavale merealale.[5]
Ajalugu
Mērsragsi vald loodi 1918. aastal Engure metsakaitsevalla baasil. 1935. aastal oli valla pindala 71,7 km2.
1945. aastal loodi Mērsragsi vallas Mērsragsi külanõukogu ja Ķūļciemsi külanõukogu. 1949. aastal vald likvideeriti. 1954. aastal liideti Mērsragsi külanõukoguga Upesgrīva külanõukogu, Mērsragsi külanõukogu alla kuulunud kolhoosi Plēsums ala liideti aga Ķūļciemsi külanõukoguga. 1961. aastal liideti osa Mērsragsi külanõukogust Vandzene külanõukoguga. 1963. aastal liideti Mērsragsi külanõukoguga Ķūļciemsi külanõukogu kolhoosi 1. Maijs maad. 1990. aastal reorganiseeriti külanõukogud valdadeks.[6]
2008. aastal ühendati Mērsragsi vald Roja vallaga Roja piirkonnaks.[7]
2010. aasta jaanuaris otsustati Mērsragsi elanike koosolekul eralduda Roja piirkonnast ja luua Mērsragsi piirkond.[8] 2010. aasta septembris toetas seimi esimesel lugemisel haldusüksuste ja asulate seaduse muutmist, nähes ette Mērsragsi piirkonna loomise. Eraldi Roja ja Mērsragsi piirkondade volikogude valimised toimusid 18. detsembril 2010.[9]
2012. aastal oli piirkonnas 1800 elanikku.
2021. aastal liideti piirkond Talsi, Dundaga ja Roja piirkonnaga uueks, Talsi piirkonnaks. Piirkonnast kujunes üks uue omavalitsusüksuse valdu.
Vaatamisväärsused
Muinsusmälestistest on riikliku kaitse all Mērsragsi tuletorn. Kohaliku kaitse all on Mērsragsi kirik koos sealse oreliga.[10]
Asulad
Valla külad on:
| Küla | Küla tüüp | Elanike arv[11] |
|---|---|---|
| Alksnāji | mazciems | 20 (2018) |
| Ķipati | mazciems | 45 (2018) |
| Mērsrags | ciems | 1268 (2025) |
| Upesgrīva | ciems | 105 (2025) |
Ülejäänud piirkonna elanikud elasid külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.[11]
Mērsragsi kirik
Mērsragsi tuletorn
Liivi lahe rand
Vaade tuletornist
Engure järv
.jpg)
.jpg)
Viited
- ↑ Iedzīvotāju skaits pēc tautības reģionos, pilsētās, novados, pagastos, apkaimēs un blīvi apdzīvotās teritorijās gada sākumā (pēc administratīvi teritoriālās reformas 2021. gadā). Vaadatud 10.10.2025.
- ↑ Latvijas iedzīvotāju skaits pašvaldībās (pagastu dalījumā). Iedzīvotāju reģistra statistika uz 01.01.2016, Pilsonības un migrācijas lietu pārvalde.
- ↑ Ethnic composition of Latvia 2011
- ↑ Mērsraga novads
- ↑ Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā OZOLS, vaadatud 25.10.2025.
- ↑ Latvijas pagasti. Enciklopēdija. A/S Preses nams, Rīga, 2001-2002 ISBN 9984-00-412-0
- ↑ Roja piirkonna volikogu istungi protokoll[alaline kõdulink] (14.10.2008)
- ↑ "Mērsraga iedzīvotāji nolemj izstāties no Rojas novada". Originaali arhiivikoopia seisuga 19. veebruar 2010. Vaadatud 1. aprillil 2012.
- ↑ Keskvalimiskomisjoni koduleht
- ↑ Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts
- 1 2 Vietvārdu datubāze, vaadatud 23.02 2019