Märjamaa kirik

 See artikkel on Märjamaal asuva luterliku kiriku kohta; samas asulas asuva õigeusu kiriku kohta vaata artiklit Märjamaa õigeusu kirik.

Ajalugu

Arvatavasti 14. sajandil ehitatud hoone oli kasutusel pikemalt kaitseehitisena. 1686. aastal uuendati kirikut ning 1871. aastal ehitati kirikutorn praeguse kõrguseni.

11. septembril 1932 avati pidulikult kirikuväravana kirikuaia idaküljele püstitatud mälestusmärk Märjamaa langenud sõdurite mälestuse jäädvustamiseks.[1]

Märjamaa kirik, circa 1920

1941. aastal Märjamaa lahingute käigus kirik hävines täielikult. 1959. aastaks kirik taastati ning võeti uuesti kasutusele.

Kiriku orel

Enne 1941. aasta põlengut kirikus olnud Christian Ackermanni 17. sajandil loodud altar oli kingitud "Jumala auks ja kirikule kaunistuseks" Paeküla mõisniku Anton Friedrich von Salza ja "au ning voorusrikka proua Dorothea Taube" poolt. Säilinud on Otto Klenzli fotod aastast 1940, kus on võimalik Ackermanni altarit enne Märjamaa kiriku hävinemist näha.[2]

Praegu on kasutusel arhitekt Illar Kannelmäe kavandi järgi rajatud altarilaud ning altariseinal on Uno Roosvalti altarimaal "Mina olen eluleib".

Kirikutornis on 5 kella, milles üks on toodud Märjamaa õigeusu kirikust.

Märjamaa kirik kuulub EELK Märjamaa Maarja kogudusele.

Neitsi Maarja auks pühitsetud kirik on andnud nime ka Märjamaale (Maarjamaa -> Märjamaa).[viide?]

Vaata ka

Viited

  1. Kirikuvärav langenute mälestuseks. Päevaleht. 11. september 1932, lk.8
  2. "Hochaltar, Christian Ackermann". bildindex.de. Vaadatud 16.01.2021.

Kirjandus

  • Eesti Evangeeliumi Luteriusu kirikud, Tartu 1939

Välislingid