Pärast Colin Chapmani surma 1982. aastal läbis ettevõte mitu omanikuvahetust. 1986. aastal ostis Lotuse General Motors. 1993. aastal müüdi ettevõte Luksemburgi firmale A.C.B.N. Holdings, mida kontrollis Bugatti toonane omanik Romano Artioli.

Aastatel 1996–2017 kuulus Lotus Malaisia autotootjale Proton. 2017. aastal omandas 51% osaluse Hiina kontsern Geely (Zhejiang Geely Holding Group), mille käe all on algatatud ettevõtte kiire elektrifitseerimine ja mudelivaliku laiendamine luksusmaasturite ja sedaanide suunas.^[2]

Aastatel 1958–1994 osales Lotus Team Lotuse nime all Vormel 1 sarjas, olles üks edukamaid meeskondi ajaloo vältel. Meeskond võitis kokku 7 konstruktorite ja 6 individuaalset meistritiitlit. Legendaarseim sõitja oli Jim Clark, kes võitis maailmameistritiitli 1963. ja 1965. aastal. Viimase tiitli tõi meeskonnale Mario Andretti 1978. aastal.

2010. aastal naasis nimi Team Lotus lühikeseks ajaks Vormel 1 sarja Tony Fernandesi juhtimisel, mis hiljem arenes Caterham F1 meeskonnaks. Paralleelselt tegutses aastatel 2012–2015 ka Lotus F1 Team (endine Renault' tehaseasendus), kus sõitsid teiste seas Kimi Räikkönen ja Romain Grosjean.

Lotus on lõpetanud oma klassikaliste sisepõlemismootoriga mudelite (Elise, Exige, Evora) tootmise ning keskendub uue põlvkonna elektriautodele.^[3]

• Lotus Emira – Lotuse viimane sisepõlemismootoriga sportauto. Saadaval 2,0-liitrise (268 kW (365 hj)) või 3,5-liitrise V6-mootoriga (298 kW (405 hj)).
• Lotus Evija – täiselektriline hüperauto, mille võimsus on 1500 kW (2039 hj).
• Lotus Eletre – esimene täiselektriline linnamaastur (SUV), võimsusvahemikus 450 kW (612 hj) kuni 675 kW (918 hj).
• Lotus Emeya – neljaukseline täiselektriline luksussedaan (GT), tippvõimsusega 675 kW (918 hj).

• 
  Lotus Elite (1962)
• 
  Lotus Esprit S1 (1977)
• 
  Lotus Elise (1996–2021)
• 
  Lotus Evora GTE (2012)
• 
  Lotus Emira

• Lotus Carsi ametlik koduleht