Johann Heinrich Maximilian Mylius

Johann Heinrich Maximilian Mylius (27. oktoober/7. november 1721 Jena – 9. märts/20. märts 1779 Laiuse) oli Eesti vaimulik.

Mylius immatrikuleeriti 1. veebruaril 1734 alaealisena Jena Ülikooli. Ta oli aastatel 1745–1750 koduõpetajaks Liivimaal (Saaremõisas ja Ropka mõisas)[1]. Pärast oma venna, Tartu sündikuse surma läks ta Saksamaale tagasi, kuid mitte kauaks. Ordineeriti 12. mail/23. mai 1753 õpetajaks.

Ta oli aastatel 1753–1754 (kutsuti 22. jaanuaril/2. veebruaril 1753) Vaivara koguduse õpetaja. Aastatel 1754–1756 oli ta adjunktõpetajaks (Eberhard Reimersi käe all) ning aastatel 1756–1779 õpetajaks Laiuse Püha Jüri koguduses[2], hooldades aastatel 1756–1758 ka Palamuse Püha Bartholomeuse kogudust.

Laiuse kirikuraamatutes on säilinud tema kirjapandud põhjalikud Laiuse koguduse ajaloolised teated[3][4].

Isiklikku

Tema õepoeg oli Pilistvere Andrease koguduse õpetaja Karl August Wilde, väimees Gottfried Ludwig Philipp Postels oli Maarja-Magdaleena ja Helme koguduse õpetaja. Tema abikaasa Lonetta Sophia isa Ernst Gottlieb Laamann oli Viru-Nigula koguduse õpetaja, abikaasa vanaisa Eberhard Reimers oli Laiuse Püha Jüri koguduse õpetaja.

Poeg med. dr. Carl Gottlieb Mylius (1767–1844)[5] oli Narva linnaarst 1791–1793.

Viited

  1. ↑ Juhan Kõpp. Laiuse kihelkonna ajalugu. Tartu 1937
  2. ↑ Johann Heinrich Maximilian Mylius veebisaidil "BBLD - Baltisches biografisches Lexikon digital"
  3. ↑ Die evangelischen Prediger Livlands bis 1918. Böhlau Verlag Köln, Wien 1977
  4. ↑ Liivi Aarma Põhja-Eesti vaimulike lühielulood 1525–1885 Tallinn 2007
  5. ↑ Mylius, Carl Gottlieb (1767-1844) veebisaidil "BBLD - Baltisches biografisches Lexikon digital"
allikas: https://et.wikipedia.org/wiki/Johann_Heinrich_Maximilian_Mylius