Euroopa Komisjon tegi ettepaneku luua ELis ühtne rändajate tagasisaatmise süsteem, mille menetlused on kiiremad lihtsamad ja tõhusamad. Tegemist on olulise täiendusega eelmisel aastal vastu võetud rände- ja varjupaigaleppele.

Kogu ELis saadetakse praegu tagasi vaid 20% isikutest, kelle suhtes on tehtud tagasisaatmisotsus, ja killustunud süsteemid võimaldavad eeskirju kuritarvitada, mistõttu on vaja kaasaegset, lihtsamat ja tõhusamat õigusraamistikku. Uued eeskirjad annavad liikmesriikidele vajalikud vahendid, et tagasisaatmine oleks tõhusam, aga põhiõigused samal ajal täielikult kaitstud.

Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen: „Praegu lahkub Euroopast vaid umbes 20% isikutest, kelle suhtes on tehtud tagasisaatmisotsus. See arv on kaugelt liiga väike. Seepärast kehtestame tagasisaatmisotsuste kohta ühised eeskirjad, mis hõlmavad muu hulgas Euroopa tagasisaatmiskorraldust ja tagasisaatmisotsuste vastastikust tunnustamist liikmesriikides. Põhiõigusi ja rahvusvahelist õigust austame me jätkuvalt täiel määral, kuid need, kellel ei ole õigust siin viibida, tuleb välja saata kiiresti ning neil, kes koostööd ei tee, tuleb silmitsi seista tagajärgedega.”

Uued elemendid on järgmised.

• Praeguse 27 süsteemi asemel luuakse määrusega üks Euroopa süsteem, mis sisaldab ühiseid menetlusi tagasisaatmisotsuste väljastamiseks ja Euroopa tagasisaatmiskorraldust, mille annavad välja liikmesriigid.
• Liikmesriigid saavad tunnustada ja täita teise liikmesriigi tehtud tagasisaatmisotsust, ilma et oleks vaja alustada uut menetlust. Aasta pärast rände- ja varjupaigaleppe jõustumist (1. juuliks 2027) vaatab komisjon, kas liikmesriigid on kehtestanud korra Euroopa tagasisaatmiskorralduste menetlemiseks ning võtab vastu rakendusotsuse, millega muudetakse teise liikmesriigi tehtud tagasisaatmisotsuse tunnustamine ja täitmine kohustuslikuks.
• Kehtestatakse selged eeskirjad sunniviisilise tagasisaatmise kohta, soodustades samal ajal vabatahtlikku tagasipöördumist. Isik saadetakse sunniviisiliselt tagasi, kui ELis ebaseaduslikult viibiv isik ei tee koostööd, põgeneb teise liikmesriiki, ei lahku EList ettenähtud tähtajaks vabatahtlikult või kujutab endast julgeolekuohtu.
• Tagasipöördujatel on sõnaselge kohustus teha riiklike ametiasutustega koostööd kogu tagasisaatmismenetluse jooksul. Koostööst keeldumise korral võidakse vähendada hüvitisi või konfiskeerida reisidokumendid.
• Kogu tagasisaatmisprotsessi vältel tuleb järgida põhi- ja inimõigusi (nt edasikaebamise õigus, haavatavate isikute toetamine, alaealiste ja perekondade kaitse, tagasi- ja väljasaatmise lubamatuse põhimõtte järgimine).
• Kuritarvituste piiramiseks ja põgenemise vältimiseks kehtestatakse rangemad eeskirjad. Liikmesriigid saavad tõhusamad hoovad tagasipöördujate asukoha kindlakstegemiseks, sh võimaluse nõuda finantstagatist ja korrapärast aruandmist või kehtestada nõue elada riiklike ametiasutuste määratud kohas. Uutes eeskirjades on sätestatud selged kinnipidamistingimused põgenemisohu korral ja kinnipidamise alternatiivid. Isikut võib kinni pidada kuni 24 kuud võrreldes praeguse 18 kuuga.
• Julgeolekuohtu kujutavate isikute suhtes kohaldatakse erieeskirju, nt kohustuslikku sunniviisilist tagasisaatmist ja pikemaid sisenemiskeelde. Kohtu korraldusel võib sellist isikut kinni pidada kauem kui 24 kuud.
• Et tagasisaatmisotsuse ja tegeliku tagasisaatmise vahe ei oleks liiga pikk, kehtestatakse ühine menetlus, millega tagatakse, et tagasisaatmisotsusele järgneb tagasivõtutaotlus. Samuti võimaldavad uued eeskirjad edastada tagasivõtmisega seoses andmeid kolmandatele riikidele.
• Luuakse tagasisaatmiskeskused. Ettepanek sisaldab õiguslikku võimalust saata ELis ebaseaduslikult viibivad ja lõpliku tagasisaatmisotsuse saanud isikud kahepoolselt või ELi tasandil sõlmitud kokkuleppe alusel tagasi kolmandasse riiki. Sellise kokkuleppe võib sõlmida kolmanda riigiga, kes järgib rahvusvahelisi inimõiguste standardeid ja põhimõtteid kooskõlas rahvusvahelise õigusega, sealhulgas tagasi- ja väljasaatmise lubamatuse põhimõtet. Alaealiste lastega perede ja saatjata alaealiste suhtes seda ei kohaldata ning selliste kokkulepete rakendamist tuleb jälgida.

Ettepaneku peavad nüüd heaks kiitma Euroopa Parlament ja nõukogu.

The post Euroopa Komisjon soovib luua ühtse süsteemi rändajate tagasisaatmiseks appeared first on eestinen.

Loe otse allikast

Postitus arhiveeritakse Kolmapäev märts 12th, 2025 kell 4:58p.l.