“Aastaauhindade saajate hulgas on seekord esindatud mõlema möödunud aasta temaatilise topeltnumbri autorid: Aare Pilve artikkel ilmus aasta alguse kirjandusliku dekadentsi teemanumbris ja Tiiu Jaago käsitlus oli osa folkloori ja vägivalla teemanumbrist,” kommenteeris Keele ja Kirjanduse peatoimetaja Johanna Ross.
“Käsitledes vana kirjakeele arvsõnu, loob kolmas laureaat Annika Viht silla tänavu veebruari keskel ilmuva eesti vanale kirjakeelele pühendatud teemanumbriga,” lisas ta.
Keeleteaduse valdkonnas sai aastaauhinna Eesti Keele Instituudi vanemteadur Annika Viht artikli “Liitarvsõnade varieerumine eesti vanas kirjakeeles” (3/2024) eest, mis käsitleb arvude 21–99 väljendamise muutusi läbi aegade. Enne kui 19. sajandi keskpaigas sai eesti kirjakeeles ainukeseks loendamisviisiks kümneline-enne-ühelist-mall (kakskümmend peale üks ~ kakskümmend ning üks ~ kakskümmend üks), esinesid selle kõrval ka üheline-enne-kümnelist-mall (üks peale kakskümmend) ja üheline-järgmisest-kümnelisest-mall ehk ülaltloendamine, kus ühelisi loendatakse järgmisest kümnest (üks kolmatkümmend).
Kirjandusteaduse valdkonnas pälvis parima artikli tunnustuse Eesti Teaduste Akadeemia Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse teadur Aare Pilv kirjandusliku dekadentsi teemanumbris (1–2/2024) ilmunud artikli “Barbarus (ja Semper) ning “modernim ahvisugu”” eest. Pilv näitab artiklis, kuidas nõukogude režiimi funktsionääride ja propagandistlike kirjanikena lõpetanud Johannes Barbaruse ning tema eluaegse sõbra ja mõttekaaslase Johannes Semperi nooruspõlve luule dekadentlik ja estetistlik poeetika õigupoolest ei ole vastuolus nende vasakpoolsete vaadetega: dekadents ja revolutsiooniline utopism olid mõlemad reaktsioonid kapitalistlikule demokraatiale ja kodanlikule kalkuleerivale tsivilisatsioonile.
Kultuuriuuringute ja folkloristika valdkonnas otsustasid kolleegium ja toimetus auhinnata Tartu Ülikooli eesti ja võrdleva rahvaluule osakonna kaasprofessori Tiiu Jaago artiklit “Esimene teade eestlaste laulmisest – kas ainult?”, mis käsitleb taani krooniku Saxo Grammaticuse kirjeldust, kuidas paganlikud sõjamehed 1170. aastal Ölandi lahingu eel laagris olles laulsid ja tantsisid. Jaago vaatleb, kuidas Jaan Jõgever, Jakob Hurt, Villem Reiman ja teised on seda teadet tõlgendanud vastavalt ärkamisaegsetele rahvuslike mõtteviiside raames ning folkloristlikest uurimishuvidest lähtudes. Artikkel ilmus Keele ja Kirjanduse folkloorile ja vägivallale pühendatud teemanumbris (8–9/2024).
Lühiteksti auhinna võitis ajakirja Värske Rõhk toimetaja Saara Liis Jõerand oma arvustusega “Lihtsustustest ja üldistustest” Urmas Vadi romaanile “Kuu teine pool”, millega kirjanik on pälvinud nii kriitikute kui ka lugejate ohtrat tunnustust.
Praegu Kultuurilehe kirjastusel ilmuv Eesti Teaduste Akadeemia ja Eesti Kirjanike Liidu ajakiri Keel ja Kirjandus asutati 1958. aastal. Ajakirja aastakäiku mahub üle tuhande lehekülje kirjutisi keele- ja kirjandusteadusest, folkloristikast, aja- ja kultuuriloost. Aastas ilmub kaksteist numbrit, kuid mõned neist on koondatud temaatilisteks topeltnumbriteks. Keele ja Kirjanduse kolleegiumi kuuluvad Epp Annus, Martin Ehala, Cornelius Hasselblatt, Tiit Hennoste, Eda Kalmre, Johanna Laakso, Helle Metslang, Sirje Olesk, Karl Pajusalu, Peeter Päll, Raimo Raag, Jaan Undusk, Ülo Valk, Mart Velsker, Märt Väljataga ja Haldur Õim.
Auhindadele on pühendatud reedel, 14. veebruaril kell 15 algav konverents Tartu Ülikooli raamatukogus, millel iga laureaat esineb ettekannetega oma kirjutisega seonduvatel teemadel. Ühtlasi esitletakse sündmusel Keele ja Kirjanduse teemanumbrit “Maakeeles on kirjutatud” (1–2/2025), mille artiklid vaatlevad eesti vanemat kirjakeelt.
