Villem Orav (11. märts 1883 Laiksaare vald, Pärnumaa – 10. detsember 1952 Tallinn) oli eesti ajaloolane, pedagoog ja pedagoogikateadlane.[1]
Elulugu
Villem Orav oli talupidaja poeg.[1]
Lõpetas 1905 Riia Vaimuliku Seminari, õppis 1911–1913 Varssavi ülikoolis, lõpetas 1915 Tartu Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonna ajalookandidaadi kraadiga. Oli 1905–1911 Olustveres kirikuõpetaja, 1915–17 Tallinnas Jakob Westholmi Gümnaasiumi ladina keele ja 1917–1949 Gustav Adolfi Gümnaasiumi ajalooõpetaja, 1946–1950 ka EKP Keskkomitee Vabariikliku Parteikooli ja Tallinna Polütehnilise Instituudi ettevalmistusosakonna üldajaloo õppejõud, 1952 Ajaloo Instituudi teadur.[1]
Teadustöö
Avaldanud pedagoogikaajakirjades arvustusi ja metoodikaartikleid, oli "Eesti NSV ajaloo lugemiku I" (1960) koostajaid, tõlkis ja toim õpikuid (K. Kornilovi "Psühholoogia õpperaamat pedagoogilistele koolidele" (1948), "Ajaloo õpetamise metoodika seitsmeklassilises koolis" (1949) jmt). Oli aastast 1945 Haridusministeeriumi ajaloo- ja konstitutsioonikomisjoni esimees. Eesti NSV teeneline õpetaja (1949).[1]
Teoseid
- Ajaloo õpetamisest ja selle puudustest. // Kasvatus (1921) 7–9
- Lapse elu ürgajal. Tartu, 1925
- Ürginimene (ajaloo lugemik IV klassile). Tartu, 1925
- Ülima hüve poole. // Areng (1935) 1 / 2
- Vanimaid kooliseadusi Eestis. // Eesti Kool (1936) 5
- Sokratese meetodist. // Eesti Kool (1936) 7
Viited
Kirjandus
- Eesti avalikud tegelased. Trt, 1932, 220
- Eesti kooli biograafiline leksikon. Tallinn, 1996, 170
- Eesti teaduse biograafiline leksikon. 3. köide: N–Sap TTEÜ, avaldatud elektrooniliselt 2013
Välislingid
- Õpilased õpetajatest Gustav Adolfi Gümnaasium
Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale.