|
See artikkel räägib saarest; telesaate kohta vaata artiklit Tenerife (saade) |
Tenerife on Kanaari saarestiku suurim, kõrgeim ja asustatuim saar. Saare pindala on 2058 km². Tenerife on Teide vulkaanikoonuse ülemine osa. Pico de Teide kõrgus merepinnast on 3718 meetrit, mis on Hispaania kõrgeim tipp. 2024 oktoobri seisuga elab saarel 964 021 inimest. [1] [2]
Olles enimkülastatuim Kanaari saartest, väisab Tenerifet iga aasta üle kuue miljoni turisti. [3]
Saare kirdeosas asub Kanaari saarte suurim linn Santa Cruz de Tenerife, mis on koos Las Palmas de Gran Canaria'ga Kanaari autonoomse piirkonna ühine pealinn, kus asuvad Kanaari valitsusasutused.
Santa Cruz de Tenerife'st mööda rannikut päripäeva lugedes on Tenerife ülejäänud suured asulad Güímar, Granadilla de Abona, Costa del Silencio, Los Cristianos, Playa de las Américas, Icod de los Vinos, Realejo Alto, Puerto de la Cruz, Tejina ja San Cristóbal de la Laguna. Saare rannikut mööda kulgeb maantee, mis läbib peaaegu kõiki mainitud asulaid. [4]
Saare keskel asuv Teide rahvuspark on UNESCO maailmapärand ja saare kirdeosas asuval Anaga looduskaitsealal (Parque rural de Anaga) asuv mäemassiiv on osa UNESCO "Inimese ja biosfääri" programmist, mis innustab looduskaitsealades bioloogilise mitmekesisuse ja inimkultuuri tasakaalustatud koosarengut. Anaga looduskaitsealal on pindala kohta enim endeemseid liike Euroopas.[5] [6] [7]
Saare põhjaosas asub loomaaed Loro Parque.[5] Saare lõunaosas asub üks maailma suurimaid veeparke Siam Park.[5]
Saare lõunaosas on kuiv kliima, mille põhjustab külm Kanaari hoovus. Põhjanõlvadel 500–2000 meetri kõrgusel on kliima niiskem, seal kasvab ka metsa.
27. märtsil 1977 toimunud Tenerife lennuõnnetuses hukkus kokku 583 inimest.
Toponüümika
Ajaloo vältel on saart kutsutud paljude erinevate nimedega. Vanarooma kirjaniku Plinius Noorema (63-113) väitel saatis Mauretaania kuningas Juba II ekpeditsiooni Kanaaridele ja Madeirale ning nimetas Kanaarid saartelt leitud metsikute koerte(l. k canaria) järgi. [8] Tenerifet kutsusid Juba II ja vanad roomlased ladina sõnast nix / nives (lumi) tulenevalt Nivaria'ks Teide vulkaani tippu katva lume tõttu. [9] 14. ja 15. sajandil joonistatud kaartidel on saart kutsutud ka Isla del Infierno'ks (h.k põrgusaar) saarel aset leidnud vulkaanipursete järgi.
Saare pärismaalased guantšid kutsusid seda oma keeles Atšinet'iks või Tšenet'iks, mis tähendas "siin on minu (maa)", "minu oma" või "minu maa". [10] Saare praegune nimi "Tenerife" on tõenäoliselt tulnud tamasikti keelest, kuid üksmeel selle tõlgenduses puudub. [11] Varajaste hispaania ajaloolaste Fray Alonso de Espinosa ja Leonardo Torriani väitel omandasid hispaanlased sõna "Tenerife" naabersaare La Palma pärismaalastelt, kes kutsusid saart sõnapaariga "tener" ja "fe", mis tähendas "lumemäge" või "lumist mäge". [12] [13] 17. sajandil oletati ka, et nimi on tulnud guantšide kuninga Tinerfe järgi, kes enne hispaanlaste tulekut saart valitses. [14] "Tenerifet" on kohanimena mainitud juba 1350. aasta paiku, tollal küll kirjapildi Tenerefiz'ega. [15]
Ajalugu
Pärismaalased guantšid
Guantšid ehk Kanaaride berberitest pärismaalased saabusid saarele oletatavalt 5. sajandil eKr. [16] Vanimad arheoloogilised leiud Icod de los Vinose Cueva de los Guancheses (h.k guantšide koopas) viitavad aga asutusele juba 6. sajandi eKr lõpus. [17] Oma oskuste poolest võib guantše liigitada kiviaja inimeste alla — nad olid kultuurselt arenenud kuid tehnoloogiliselt mahajäänud kuna saarel puudusid metallimaagid. Guantšid tegelesid peamiselt koriluse ja kalandusega. [18]
Guantšid oli polüteistlikud ja animistlikud uskudes mitmetesse loodusjumalatesse. Pühapaikadeks olid neil kivid ja mäed ning surnuid mummifitseeriti.
Guantšid kutsusid oma valitsejaid mencey'deks ning nende haldusüksusi menceyato'deks. Hispaania vallutajate maabumisel oli saarel üheksa menceyato't, mis pole aastasade jooksul palju muutunud, sarnanedes oma territooriumilt, jaotuselt ja nimede poolest tänapäevase Tenerife maakondadega — tollal olid menceyato'deks Taoro, Güímar, Abona, Anaga, Tegueste, Tacoronte, Icode, Daute ja Adeje. [19]
Hispaanlaste võimuletulek
1492. aastal üritas Gran Canaria kuberner Francisco Maldonado Tenerifele sõjasalka läkitada, kuid põrus Anaga sõdalaste tugeva vastupanu tõttu. Hispaania valitsejad Fernando II ja Isabel I andsid 1493 Alonso Fernandez de Lugole käsu Kanaarid vallutada.
1494. aasta mais maabus Fernandez de Lugo tänapäevase Santa Cruz'i kaldal 2000 jalaväelase ja 200 ratsaväelasega. [20] Menceyato'd jagunesid kahte leeri: rahu pooldajateks ja sõja pooldajateks — esimeste hulgas olid Anaga, Güímar, Abona ja Adeje, viimaste hulgas Tegueste, Tacoronte, Taoro, Icoden ja Daute.
Tenerife oli viimane Kanaari saartest, mis allus Hispaania vallutajatele, langedes lõplikult alles 1496. aastal. [21]
Nagu teistelgi saartel, orjastati pärismaalasi, eriti neid, kes elasid sõdinud menceyato'des. Paljud surid ka omandatud immuunsuse puudumise tõttu hispaanlastelt saadud haigustesse, peamiselt grippi ja rõugetesse. Ülejäänud integreeriti usupöördega koloniaalühiskonda. [22]
Kaubateed ja emigratsioon Ameerikasse
18. sajandi alguses hakati läbi Kanaaride Ameerikasse sõitma ning Hispaania-Ameerika kaubandust arendama. Enim kaupa ja laevu käis Kanaaridel läbi Tenerife — üle 50% laevadest ja 60% kaubast, La Palmal ja Gran Canarial olid vastavad arvud 19% laevadest ja 7% kaubast. [23] Peamisteks transporditavateks kaupadeks olid suhkruroog, rumm ja košenill, mida viidi enim La Guiarasesse, Havannasse, Campechesesse ja Veracruzi.
Üks tähelepanuväärsemaid meremehi antud kaubateel oli La Lagunas sündinud mereröövel ja orjakaupmees Amaro Rodríguez Felipe (1678-1741).[24]
Alates Uue Maailma kolonisatsioonist, peatusid Hispaania ekspeditsioonid Tenerifel, et täiendada oma varusid pikaks meresõiduks üle Atlandi ookeani — tihti lisandusid nendel peatustel laevameeskonnaga tenerifelased, kes otsisid paremat elu. Peamisteks emigratsiooni põhjusteks oli maaomandi vähesus saare kasavava rahvastikuga ja viljaka maa pindala vaegus. [25]
Lisaks olid mitme sajandi jooksul tenerifelaste põhiliseks tulutoojaks muutunud veinid oma head turuseisu kaotamas Portugali iseseisvumisega ja Inglise kuninga Charles II abieluga Portugali printsessi Catherine'iga — britid hakkasid eelistama portugali veine ning saarel kanda kinnitanud monopoliseisus briti laevakompaniid ajasid tenerifelaste veinihinnad alla. [26] [25] 3. juulil 1666 toimus Garachicos viinamarjakasvatajate ülestõus inglaste vastu, kus maskeeritud mehed murdsid veinikodadesse sisse ja kangutasid veinitünnid lahti, uputades tänavad veiniga üle. [26]
Vaata ka
Viited
- ↑ "Población residente por fecha, sexo y lugar de nacimiento (España/extranjero)(59664)". INE (hispaania). Vaadatud 6. veebruaril 2025.
- ↑ "The Teide National Park: what to see and do | Volcano Teide". www.volcanoteide.com. Vaadatud 6. veebruaril 2025.
- ↑ Press, Europa (21. märts 2024). "Tenerife superó los 6,5 millones de turistas en 2023, la cifra más alta de su historia". ElDiario.es (hispaania). Vaadatud 6. veebruaril 2025.
- ↑ Suur maailma atlas, lk. 61
- ↑ 5,0 5,1 5,2 "Kanaari saared – millist saart külastada? – Hispaania Maja". Vaadatud 20. jaanuaril 2025.
- ↑ "Macizo de Anaga" (inglise). Vaadatud 6. veebruaril 2025.
- ↑ EFEverde, Redacción (9. juuni 2015). "El macizo de Anaga alberga mayor concentración de endemismos de toda Europa". EFEverde (hispaania). Vaadatud 6. veebruaril 2025.
- ↑ O'Brien, Sally; Andrews, Sarah (2004). Lonely Planet Canary Islands (inglise) (kolmas trükk). Lonely Planet. Lk 59. ISBN 978-1740593748.
- ↑ "Harry Thurston Peck, Harpers Dictionary of Classical Antiquities (1898), Nivaria". www.perseus.tufts.edu. Vaadatud 6. veebruaril 2025.
- ↑ "La división de la isla de Tenerife en nueve reinos : primera parte : las sorpresas y los enigmas del tema, los nueve reinos guanches de Tenerife · Memoria digital de Canarias - mdC". mdc.ulpgc.es (hispaania). Vaadatud 6. veebruaril 2025.
- ↑ "Los Guanchismos. Biblioteca ULPGC". guanchismos.ulpgc.es. Vaadatud 6. veebruaril 2025.
- ↑ Reyes, Ignacio (16. september 2017). "Tenerife". DICCIONARIO ÍNSULOAMAZIQ (hispaania). Vaadatud 6. veebruaril 2025.
- ↑ Bethencourt Alfonso, Juan; Fariña González, Manuel A. (1997). Historia del pueblo guanche. T. 3: La conquista de las Islas Canarias / [Bethencourt Alfonso, Juan ; Fariña González, Manuel A.] La Laguna: Lemus. ISBN 978-84-87973-10-9.
- ↑ "Los Guanchismos. Biblioteca ULPGC". guanchismos.ulpgc.es. Vaadatud 6. veebruaril 2025.
- ↑ Wittmann, Kevin R. (2016). Las islas del fin del mundo: representación de Las Afortunadas en los mapas del Occidente medieval. Espai/Temps. Lleida La Laguna: Universidad de Lleida Universidad de La Laguna. Lk 91-101. ISBN 978-84-8409-858-4.
- ↑ Rodríguez-Martín, Conrado (jaanuar 2000). "ESTUDIO DEMOGRÁFICO DE LA POBLACIÓN GUANCHE DE TENERIFE". Chungará (Arica). 32 (1): 27–32. DOI:10.4067/S0717-73562000000100006. ISSN 0717-7356.
- ↑ Arco Aguilar, Marcelino J. del; Arco Aguilar, María del Carmen del; Arco Aguilar, María Mercedes del; Atiénzar Armas, Emilio; González Hernández, Cecilia; Rosario Adrián, María Candelaria (2000). "El menceyato de Icod en el poblamiento de Tenerife. D. Gaspar, Las Palomas y Los Guanches. Sobre el poblamiento y las estrategias de alimentación vegetal entre los guanches" (PDF). Eres. Arqueología/Bioantropología. Museo Arqueológico de Tenerife: 67-129. ISSN 1130-6572.
- ↑ "Gran Enciclopedia Virtual Islas Canarias".
- ↑ "Menceyatos". web.archive.org. 16. juuni 2006. Vaadatud 3. veebruaril 2025.
- ↑ "La conquista de Tenerife : 1494-1496 · Memoria digital de Canarias - mdC". mdc.ulpgc.es (hispaania). Vaadatud 3. veebruaril 2025.
- ↑ Rumeu de Armas, Antonio (1975). La conquista de Tenerife, 1494-1496. Santa Cruz?: Aula de Cultura de Tenerife. Lk 155-171, 291-294, 350-354. ISBN 978-84-500-7108-5.
- ↑ Wills, Matthew (3. juuni 2023). "The Canary Islands: First Stop of Imperialism". JSTOR Daily (Ameerika inglise). Vaadatud 4. veebruaril 2025.
- ↑ "El comercio canario-americano en el siglo XVIII (I parte)". web.archive.org. 7. juuli 2018. Vaadatud 5. veebruaril 2025.
- ↑ "El corsario Amaro Pargo. La leyenda (I). Historia". www.phistoria.net. Vaadatud 5. veebruaril 2025.
- ↑ 25,0 25,1 Rodríguez Mendoza, Félix (2004). La emigración del noroeste de Tenerife a América durante 1750-1830. Soportes Audiovisuales e Informáticos Serie Tesis Doctorales. La Laguna: Univ., Servicio de Publ. ISBN 978-84-7756-596-3.
- ↑ 26,0 26,1 "Historia | Eurovitisos España" (Euroopa hispaania). Vaadatud 5. veebruaril 2025.