Robert Oliver Reed (13. veebruar 1938 – 2. mai 1999) oli inglise näitleja, kes oli tuntud oma macho-mehe kuvandi ning heitliku ja alkoholilembese elustiili poolest. Ta mängis umbes 90 mängufilmis.
Märkimisväärsed rollid on Reed teinud filmides "Lõks" ("The Trap", 1966), "Oliver!" (6 Oscari võitja, 1968), "Armunud naised" ("Women in Love", 1969), "Hannibal Brooks" (1969), "Kuradid" ("The Devils", 1971), "Kolm musketäri" ("The Three Musketeers (The Queen's Diamonds)", 1973) ja "Neli musketäri" ("The Four Musketeers", 1974), "Tommy" (1975) , "Leib" ("The Brood", 1979), "Kõrbelõvi" ("Lion of the Desert", 1981), "Merehädaline" ("Castaway", 1986), "Parun Münchauseni seiklused" ("The Adventures of Baron Munchausen", 1988), "Funny Bones" (1995) ja "Gladiaator" ("Gladiator", 2000).
Näitlejakarjääri tipus oli Reed 1971. aastal, kui ta hääletati Suurbritannias näitlejate hulgas populaarsuselt 5. kohale.[1]
Tema viimane filmiroll oli Antonius Proximo, vana gladiaator, režissöör Ridley Scotti filmis "Gladiaator". Filmivõtted toimusid Fort Ricasoli kindluses Malta saarel. Oliver Reed suri enne filmivõtete lõpetamist südamerabanduse tagajärjel, olles võttevälisel ajal baaris tarbinud rohkelt alkoholi ning katsunud kohalikega jõudu käesurumises. Reed kandideeris selle filmirolliga 2000. aastal postuumselt Briti Filmi- ja Telekunsti Akadeemia auhinnale parima meeskõrvalosatäitja kategoorias.
Viited
- ↑ Waymark, Peter (30 December 1971). "Richard Burton top draw in British cinemas," The Times,
Välislingid
- Oliver Reed andmekogus IMDb (inglise)
- Oliver Reed – näitleja, joodik ja üliinimene, Eesti Päevaleht, 9. märts 2000.
- Oliver Reed oli kuulus inglise näitleja ...
