Nganassaani keel on samojeedi keel, mida kõneles Taimõri poolsaare edela- ja keskosas 2002. aasta rahvaloenduse andmetel 500 nganassaani kokku 830 nganassaanist. 2010. aasta rahvaloenduse andmetel oskas Venemaal nganasaani keelt 125 inimest.[1]
Nganasaani keelt peetakse tõsiselt ohustatud keeleks.[2]
Kirjaviis
1990. aastatel loodi nganassaani keelele kirjaviis, mis põhineb kürillilisel kirjal. Nganassaani keele kirjutamiseks kasutatav tähestik on selline:
| А а | Б б | В в | Г г | Д д | Е е | Ё ё | Ж ж |
| З з | Ҙ ҙ | И и | Й й | ’’ | К к | Л л | М м |
| Н н | Ӈ ӈ | О о | Ө ө | П п | Р р | С с | Ç ç |
| Т т | У у | Ү ү | Ф ф | Х х | Ц ц | Ч ч | Ш ш |
| Щ щ | Ъ ъ | Ы ы | Ь ь | Э э | Ә ә | Ю ю | Я я |
Ё, Щ, Ь ja Ю on kasutusel ainult vene laensõnades ja nimedes.
Grammatika
Arvsõnad
| 1 | 2 | 3 | 4 | 5 | 6 | 7 | 8 | 9 | 10 | 20 | 100 | 200 | 1000 |
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| ӈуои’’ | ситi | нагүр | четə | сəӈхəляӈкə | мəтү’’ | сяйбə | ситiз̌əтə | ӈамиайчумə | бии’’ | ситiбии’’ | дир | ситiдир | биидир |
Isikulised asesõnad
| Ainsus | Duaal | Mitmus | |
|---|---|---|---|
| 1. | мəнə | ми | мыӈ |
| 2. | тəнə | тiи | тыӈ |
| 3. | сыты | сытi | сытыӈ |
Sõnavara
Sugulus soome-ugri keeltega
Osades nganassani sõnades on uurali tüved, mis on sarnased nii samojeedi kui soome-ugri keeltes.
Allpool on toodud näiteid nganassani sõnadest, mille tüvedel on eesti või muud soome-ugri vasted:
- колы - kala
- косюо - kuiv (komi keeles кос ja mordva keeltes коське)
- куодя, куотəса - surema (soome keeles kuolla)
- күо - kask (kõiv, mari keeles куэ)
- маа - mis
- моу - maa (riik, territoorium)
- мынсы - minema
- мəну - muna
- мəнə - mina
- мəу - maa (muld)
- ним - nimi
- ны - naine
- сеймы - silm
- сəə - süda
- туй - tuli
- туйся - tulema
- тəнə - sina (mordva keeltes тон, ungari keeles te)
Viited
- ↑ "Владение языками населением российской федерации" (PDF). Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 10. detsember 2019. Vaadatud 19. juulil 2013.
- ↑ http://www.endangeredlanguages.com/lang/nio
