Mustaineks (ladina substantia nigra) nimetatakse paljude selgroogsete loomade kesknärvisüsteemi närvikude. Mustaine paikneb keskajus, suuraju sääre ja keskajukatendi piiril paiknevas tuumas.[1]
Mustaine koosneb melaniinpigmenti sisaldavatest närvirakkudest.
Mustaine areng, anatoomia, morfoloogia, histoloogia ja patoloogia võivad erineda nii liigiti kui ka indiviiditi.
Imetajatel
Inimestel
Ülesanded
Mustaine osaleb peaaju töös, näit liigutamisvõime tagamine, motivatsioon, reward-seeking behavior, õppimine, kognitsioon ja ka sõltuvustega seotud käitumine.
Patoloogia
Mustainega seostatakse inimestel mitmeid haiguslikke seisundeid, nagu Parkinsoni tõbi, skisofreenia, autism, aktiivsus- ja tähelepanuhäire (lastel).
Mustainet mõjutavad ravimite toimeained (osaline)
Psühhotroopse toimega retseptiravimites, milles üks toimeaine on levodopa.
Vaata ka
Viited
- ↑ Meeli Roosalu. "Inimese anatoomia", Kirjastus Koolibri, lk 197, 2010, ISBN 978-9985-0-2606-9.
Välislingid
- Sissekanne Terminologia Anatomicas A14.1.06.111: Substantia nigra. Mustaine
