|
See artikkel räägib linnuliigist; perekonna kohta vaata artiklit Kiivitaja (perekond) |
Kiivitaja (Vanellus vanellus) on tülllaste sugukonda kuuluv linnuliik.
Välimus
Kiivitaja on 28–31 cm pikkune. Ta tiibade siruulatus on 67–72 cm. Sulestik on põhiliselt must ja valge, ülapool roheka läikega. Tiivaotsad on ümara kujuga. Peas on kiivitajal suletutt.
Levik
Kiivitaja pesitseb Euraasia parasvöötmes. Valdavas osas levilast on kiivitaja rändlind, talvitusalad ulatuvad Põhja-Aafrika, India põhjaosa ja Hiinani. Lääne-Euroopa populatsioon on paikne.
Eestis hinnatakse kiivitaja pesitsusaegset arvukust 40 000–60 000 paarile.[2]
Pesitsemine
Kiivitaja pesitseb madala taimestikuga avamaastikel – põldudel (eelistades suviviljapõlde), rohumaadel ja soodes. Vähese vooderdusega pesa asetseb maapinnal. Täiskurnas on kolm või neli rohekasbeeži, tumepruuni mustriga muna.
Toitumine
Kiivitaja toiduks on selgrootud: putukate valmikud ja vastsed, limused, väheharjasussid.
Rahvapärased nimetused
Kiivitajat on nimetatud tema iseloomuliku häälitsuse ning agressiivse käitumise järgi järgmiselt: hirmutaja, kiiber, kiivit, poola kana, tillvitt[3] ja vaenulind.
Kaitse
Rahvusvaheline Looduskaitseliit hindas kiivitaja 2015. aastal võrdlemisi kiire arvukuse vähenemise tõttu ohulähedaste liikide hulka.[1] Tema arvukuse vähenemist põhjustavad põllumajanduspraktikate muutused.
Varia
2001. aastal valis Eesti Ornitoloogiaühing kiivitaja aasta linnuks. Sel puhul ilmus Eesti Postilt 4. aprillil postmark ja esimese päeva ümbrik.
Viited
- ↑ 1,0 1,1 BirdLife International (2017). Vanellus vanellus. IUCNi punase nimestiku ohustatud liigid. IUCN 2016.
- ↑ 2,0 2,1 "Eesti lindude staatus, pesitsusaegne ja talvine arvukus 2003–2008" (PDF). Hirundo. Eesti Ornitoloogiaühing. Jaanuar 2009. Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 14. detsember 2011. Vaadatud 27. oktoobril 2011.
- ↑ Jaanus Elts. Kiivitaja on selle aasta lind, Eesti Loodus
Välislingid
- Kiivitaja andmebaasis eElurikkus
- Kiivitajaga postmargi kirjeldus Eesti Posti kodulehel