Karuse kihelkond (lühend Kse; saksa keeles Kirchspiel Karusen in Wiek) oli kihelkond Läänemaal ja Eestimaa kubermangu Haapsalu kreisis.

Karuse naaberkihelkonnad olid Lihula ja Mihkli idas ning Hanila lõunas ja läänes.

Kihelkonnakirik oli Karuse kirik.

Juba muinasajal oli olemas Karuse muinaskihelkond (Sõrve, Henriku Liivimaa kroonikas Cozzo), mis sai arvatavasti kohe pärast sakslaste poolt vallutamist 13. sajandil kirikukihelkonnaks (esimest korda mainitud 1267. aastal – Karissen). Kihelkonnas asus Vatla maalinn. Aastatel 1242–1561 kuulus kihelkond ja Lihula linnus, Lihula komtuurkond (1470. aastatel ühendati see Pärnu komtuurkonnaga) Liivimaa ordule. Kihelkonnas asus Matsalu ordumõis. Saastnas elas rootslasi.

Enamik mõisu rajati Rootsi võimu ajal. Alates 1860. aastaist siirdus talupoegi ümberasumisliikumisliikumise käigus Venemaale. 1880. aastail levis baptism, aastail 1885–1886 siirdus Usuvahetusliikumise käigus umbes neljandik rahvast vene õigeusku (vt. Uue-Virtsu õigeusu kirik).

Karuse kihelkonnas paiknes 10 mõisat: 1 kirikumõis ning 5 rüütlimõisast peamõisat koos 4 kõrvalmõisaga ja karjamõisat.

• Karuse kirikumõis (Pastorat Karusen)
• Kiska mõis (Kiska) Vatla kõrvalmõis
• Illuste mõis (Illust) Paatsalu kõrvalmõis
• Laulepa mõis (Laulep) Matsalu kõrvalmõis
• Matsalu mõis (Matzal) rüütlimõis
• Nehatu mõis (Nehhat) Paatsalu kõrvalmõis
• Pivarootsi mõis (Paulsruhe, Piwarootz) rüütlimõis
• Saastna mõis (Sastama) rüütlimõis
• Tuudi mõis (Tuttomäggi) rüütlimõis
• Vatla mõis (Wattel) rüütlimõis^[1]

• Karuse-Tuudi vald (Karusen-Tuttomäggi) (1866–1870)
• Nehatu-Pivarootsi vald (Nehhat-Pivarotz) (1866–1891)
• Matsalu vald (Matzal) (1866–1892)
• Saastna vald (Sastama) (1866–1892)
• Vatla vald (Wattel) (1866–1892)
• Karuse kirikuvald (Karusen) (1870–1891)
• Tuudi vald (Tuttomeggi) (1870–1891)
• Illuste vald (Illust) (1891–1893)^[2]

Hõbesalu, Illuste, Järise, Kalda, Karuse, Keemu, Kinksi, Kiska, Koora, Kunila, Kuuendiku, Laulepa, Linnuse, Liustemäe, Lõo, Matsalu, Meelva, Metsküla, Muriste, Mõiste, Mäeküla (liidetud Nurmsiga), Nehatu, Nurme, Nurmsi, Paga, Pajumaa, Petaaluse, Pivarootsi, Poanse, Saastna, Tuhu, Tuudi, Tuudi-Jõeääre, Vagivere, Vatla, Viira (liidetud Paatsaluga), Virita, Võigaste, Õeküla, Äila, Äärepere

Nüüdisajal paiknevad kunagise kihelkonna alad Lääneranna vallas.

• Karuse kihelkonnast Eesti mõisaportaalis
• Hupel, August Wilhelm (1782). Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland. Dritter und lelzter Band. Riga: zu finden bey Johann Friedrich Hartknoch. Lk 547–548.
• Bienenstamm, H. von (1826). Geographischer Abriß der drei deutschen Ostsee-Provinzen Rußlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner. Lk 107.