Imerethi piirkond on 1. järgu haldusüksus (piirkond) ja ajalooline piirkond Gruusia lääneosas.
Piirkonna ISO 3166 kood on GE-IM.
Loodus
Piirkonda ümbritsevad põhjas Suur-Kaukasuse Ratša ahelik ning idast Surami ahelik. Madalamad alad jäävad läände, kus mägialad lähevad üle Kolhethi madalikuks. Piirkonna kõrgeim tipp on 2850-meetrine Mephistskharo ning läänes madalaim Rioni org (27 meetrit üle merepinna).
Peamisteks jõgedeks on Rioni ja tema vasakpoone lisajõgi Kvirila.
Esineb üleujutusi, maavärinaid, maalihkeid.
Madalamatel läänepoolsetel aladel võimaldab vahemereline kliima kasvatada teepõõsast ning lähistroopilisi puuvilju (tsitruselisi), idas viinamarju. Mägedes levivad metsad ning alpi niidud.
Haldusjaotus
Regioon jaguneb halduslikult kaheksaks rajooniks ja neljaks rajooni staatuses linnaks:
|
|
Rahvastik
Imerethia elanikud on grusiinide subetnos. Grusiinide perekonnanimed lõpevad harilikult liitega -švili ('poeg'), imerethialaste perekonnanimi aga liitega -dze (näiteks Nikolai Tšehidze)
Ajalugu
Imerethi kui ajalooline piirkond hõlmab Rioni jõe keskjooksul Kolhida madaliku ja seda ümbritsevate mägede ala. Ajalooliseks keskuseks ja pealinnaks on olnud Khuthaisi.
975–1442 oli Imerethi ühendatud Gruusia koosseisus. Seejärel oli omaette kuningriik, mis 1555. aastal langes Türgi ülemvõimu alla.
1804. aastal sai Imerethist Venemaa protektoraat ja aastal 1810 liideti ta Venemaaga.
