Sõda

MEEDIAVALVUR: algab „sõjalise erioperatsiooni“ teine etapp nimega „SÕDA“

Perfluorooktaansulfoonhappe keemiline struktuur. PFAS-ide koostises on fluor-süsinik sidemed
Need ühendid leiavad laialdaselt kasutamist AFFF-tüüpi tuletõrjevahtude koostises oma hüdrofoobsete omanduste pärast ning kuna need on väga stabiilsed ka kõrgetel temperatuuridel

Per- ja polüfluoralküülid ehk PFAS-id ehk igavesed kemikaalid (ka igikemikaalid[1]) on klass keemilisi ühendeid, kus on mitu fluori aatomit ühendatud alküülrühmaga. Täpsemalt on nende struktuuris vähemalt üks lüli üldvalemiga (CnF2n+1).

Need ühendid tulid kasutusele 1938. aastal seoses tefloni ehk polütetrafluoroetüleeni leiutamisega ning need on laialdaselt kasutusel vett tõrjuvates materjalides nagu näiteks mittenakkuva kattega kööginõudes (sh teflonpannides) ja vett tõrjuvates kangastes. Samas kasutatakse neid ka näiteks värvide, toidupakendite, elektrijuhtmete isolatsiooni ja kosmeedikatoodete koostises.

Hüüdnime "igavesed kemikaalid" on need ühendid saanud põhjusel, et nad ei lagune looduses[1] ja selle nime andis The Washington Post oma 2018. aasta artiklis.[2] Sellisena kuuluvad need püsivate orgaaniliste saasteainete sekka.

2023. aasta seisuga oli keemiliste ühendite andmebaasis PubChem üles tähendatud üle 7 miljoni sellise ühendi.[3]

Tähelepanu on pälvinud nende potentsiaalne tervist kahjustav mõju.[4][1]

Nende kasutusega seotud võimalikud terviseriskid on sundinud tootjaid asendama algselt eelistatud ühendeid (nt perfluorooktaansulfoonhape ehk PFOS) uue põlvkonna omadega (nt perfluorooktaanhape ehk PFOA), kuigi ka uue põlvkonna PFASide kohta on ilmunud mitmeid teaduslikke uuringuid, mis näitavad, et ühendid ei ole bioloogiliselt ohutud.

Valdava enamuse nende ühendite toodangust annavad 12 ettevõtet ja 2022. aasta seisuga oli nende toodete ülemaailmne käive üle 28 miljardi USA dollari.[5] Põhjamaade Ministrite Nõukogu hinnangul 2019. aastast on aga nende ühendite põhjustatud otsene tervisealane kahju ainuüksi Euroopa Majanduspiirkonnas vahemikus 52–84 miljardit eurot aastas.[6]

Püsivate orgaaniliste saasteainete Stockholmi konventsiooni neljandal konverentsil 2009. aastal lepiti kokku nende ühendite kasutamise olulise piiramisega. Nii on sellega nõustunud Euroopa Liit ja Hiina, kuid mitte Ameerika Ühendriigid ja Malaisia.

Vaata ka

Viited

Välislingid

Kommenteeri