Helmholtzi medal (saksa keeles Helmholtz-Medaille) on teadusauhind, mis asutati 1891. aastal kui autasu teadlastele silmapaistvate saavutuste eest algselt loodus- ja tehnikateaduste ning meditsiini ja epistemoloogia valdkonnas; tänapäeval ka humanitaar- ja sotsiaalteaduste valdkonnas.
Auhind on nimetatud saksa teadlase ja filosoofi Hermann von Helmholtzi järgi. Esimesed neli medalisaajat 1892. aastal pakkus välja Helmholtz ise.[1]
Helmholtzi medalit annab välja iga kahe aasta tagant 1992. aastast Berliini-Brandenburgi Teaduste Akadeemia. Varem korraldasid auhinna määramist Preisi Teaduste Akadeemia, Saksa Teaduste Akadeemia Berliinis (1946. aastast) ja Saksa DV Teaduste Akadeemia.
Laureaate
1892–1945
- 1892 – Robert Wilhelm Bunsen, William Thomson
- 1898 – Rudolf Virchow
- 1904 – Santiago Ramón y Cajal
- 1906 – Antoine Henri Becquerel
- 1914 – Max Planck
- 1918 – Wilhelm Conrad Röntgen
1946–1990
- 1959 – Otto Hahn, Gustav Hertz, Max von Laue
- 1961 – Niels Bohr
- 1964 – Paul Dirac
- 1971 – Vladimir Fock
- 1975 – Louis de Broglie, Andrei Kolmogorov
- 1981 – Pjotr Kapitsa
- 1987 – Aleksandr Prohhorov
alates 1994
- 1994 – Manfred Eigen
- 1996 – Noam Chomsky
- 1998 – Roger Penrose
- 2000 – Jürgen Habermas
- 2014 – Murray Gell-Mann
- 2022 – Katalin Karikó
Viited
- ↑ Eberhard Knobloch, Weierstraß und die Preußische Akademie der Wissenschaften, in Wolfgang König, Jürgen Sprekels (Hrsg.), Karl Weierstraß, Springer-Spektrum, 2016, S. 134.