Harald Suislepp (11. juuni 1921 Kunda – 21. september 2000) oli eesti ajakirjanik ja kirjanik.
Elulugu
Osales teises maailmasõjas Punaarmee koosseisus.
Lõpetas 1955. aastal EKP KK Vabariikliku Parteikooli ning töötas ajakirjanikuna.
Looming
Kirjutas luuletusi, epigramme, poeeme ja värssnäidendeid.
Luulekogud, poeemid
- "Tedretähed" (1958)
- "Suure Vankri jälgedes" (1963)
- "Kellakägu" (humoristlikke värsse ja proosavesteid, 1966)
- "Aeg tuleb maa ja mere peal..." (autobiograafiline poeem, 1968)
- "Parool KKK. Poistepoeem" (1968)
- "Tuulest, luulest ja tuuleluulest" (pilkeluuletusi, 1971)
- "Lingukivist linavästrikuni" (1976)
- "Kaksikute tähtkujus" (valikkogu: luulet aastaist 1936–76, 1978)
- "Peremärk ajas, inimeses, maailmas" (poeem, 1985)
- "Päikesesoe maakivi" (1989)
- "Köögertali kojutulek: lamba- ja ahviaasta päevaraamat" (sisaldab minipoeemi "Maakera pöördub Läände"; 1994)
- "Pung ja Pegasus" (1998)
Värssnäidendid
- "Kolme Tulbi tänav ehk Mu tütar on Torontos" (1965)
- "Ja sõna sai tinaks..." (1969)
- "Kolme Tulbi tänava kolm lugu" (1981)
Kriitikavalimik
- "Loominguline logiraamat" (1975)
Isiklikku
Tema abikaasa oli kirjanik Silvia Rannamaa.
Viited
Kirjandus
- Eesti kirjanduse ajalugu, V köide, 2. raamat, Eesti Raamat 1991, lk 231–233 (ülevaate autor Aadu Säärits) ja bibliograafia lk 245–246
- Nekroloog. Sirp, 29. september 2000, lk 20
- Nekroloog. Looming 2000, nr 11, lk 1758
- Eerik Teder. "Harald Suislepp in memoriam". Keel ja Kirjandus 2001, nr 2, lk 134