Barbar (vanakreeka βάρβαρος bárbaros, sõna-sõnalt 'bar-bar-kõneleja') tähendas vanaaja kreeklastel algselt igasugust isikut, kes ei kõnelnud kreeka keelt või kõneles seda halvasti, see tähendab arusaamatult kõnelejat. Samas tähenduses võtsid sõna kasutusele roomlased.
Ülekantud tähenduses nimetatakse barbariks tsiviliseerimatut, harimatut inimest[1].
