Akroteer (vanakreeka ἀκρωτήριον akrotérion 'ülanurk', 'tipp') on antiikarhitektuuris templi, hauasamba või pühendreljeefi viilu nurkadel ja harjal olev plastilise dekooriga arhitektuuriline kaunistus^[1], peamiselt palmeti- või akantusmotiiviga, harvemini skulptuur^[2]. Akroteeri on kasutatud ka hilisemas antiigist lähtuvas arhitektuuris.

• 
  Vana-Kreeka akroteer Nike kujuga, Paionios, 421. a eKr
• 
  Vana-Kreeka akroteer nereiidi kujuga, u 380. a eKr
• 
  Vana-Kreeka akroteer, u 350–325 eKr
• 
  Marmorist akroteer Timotheose ja Nikoni hauasambalt, 350–325 eKr
• 
  Artemise templi akroteerid, 330-300 eKr
• 
  Hauakambri sissekäik, Agios Athanasios, 325-300 eKr
• 
  Pronksist mälestustahvel, u 300-250 eKr
• 
  Nurgaakroteer, 1. sajand, Vid, Horvaatia

• 
  Andrea Palladio Villa Rotonda renessanssakroteer, 1566-1590s
• 
  Värav Vila Verdes Braga ringkonnas Portugalis, 1763
• 
  Akroteerid aknal Leipzigis, Albert Geutebrück, 19. sajandi keskpaik
• 
  Klassitsistlik akroteer kalmistul Bukarestis, u 1871
• 
  Ateena Akadeemia akroteer sfinksi kujuga, Theophil Hansen, 1885
• 
  Beaux-Arts stiilis akroteer Lille-is, u 1900
• 
  Beaux-Arts stiilis akroteer Bukarestis, u 1900
• 
  Art Nouveau keraamiline akroteer, Nicolae C. Mihăescu, 1908
• 
  Postmodernne akroteer raamatukogul Chicagos, Hammond, Beeby & Babka, 1991
• 
  Downing College, Cambridge'i ülikool, Quinlan Terry, 1992
• 
  Akroteerid ERM endise peamaja hoonel, Veski 32 Tartus
• 
  Puust saelõiketehnikas akroteerid Haapsalu kuursaali katusenurkadel