3. august on Gregoriuse kalendri 215. (liigaastal 216.) päev. Juliuse kalendri järgi 21. juuli (1901–2099).

• 1805 – avati Haapsalu kreiskool.
• 1889 – liikluseks avati Pihkva-Riia raudtee koos Tartu-Valga haruliiniga.^[1]
• 1921 – Kohtlas olid esimesed põlevkiviõli katsetootmised.^[1]
• 1940 – tööliste ja teenistujate palka tõsteti 25–30 %.^[küsitav]
• 1944 – 1927. aastal sündinud poisse hakati mobiliseerima sunniviisiliselt Saksa lennuväe abiteenistusse.
• 1988 – leiti üles Otepää Vabadussõja mälestussamba obelisk.
• 1994 – Eestisse saabus kahepäevasele visiidile ÜRO põgenike ülemkomissari esindaja Põhja- ja Baltimaades Gerardus Henricus Thoolen.
• 1994 – valitsuse eriesindaja Paldiskis Jüri Tikk ja Paldiski komandant kolonel Raul Luks kohtusid Venemaa sõjalaevastiku Paldiski õppekeskuse ülema Boriss Borissoviga.

• 1492 – Christoph Kolumbus asus Palos de la Fronterast teele üle Atlandi ookeani.
• 1500 – tapeti Napoli kuningas, Lucrezia Borgia abikaasa Alfonso.
• 1529 – Cambrai rahu.
• 1571 – türklased vallutasid pärast 11 kuud kestnud piiramist Famagusta (Türgi) ning tapsid palju inimesi.
• 1589 – Navarra kuningast Henrist sai pärast Henri III tapmist Prantsusmaa kuningas Henri IV.
• 1675 – prantslased lõid Palermo lahes Hollandi ja Hispaania laevastikku ning vallutasid Sitsiilia.
• 1742 – Vahemeres valvet pidav Briti laevastik takistas napollasi ja hispaanlasi Lombardiat vallutamast.
• 1783 – Asama mäel vallandunud vulkaanipursetes Jaapanis hukkus umbes 35 000 inimest.

• 1787 – Genfi loodusuurija Horace Bénédict de Saussure'i mõõtmised näitasid, et Mont Blanc on Euroopa kõrgeim mägi.
• 1803 – Briti väed alustasid pealetungi Gwaliorile ning puhkes Teine marathi sõda.
• 1900 – Harvey Samuel Firestone asutas Akronis rehvifirma Firestone Tire & Rubber Company.
• 1914 – Esimene maailmasõda: Saksamaa kuulutas sõja Prantsusmaale.^[2]
• 1923 – Calvin Coolidge kuulutati pidulikult USA presidendiks.
• 1940 – Teine maailmasõda: Itaalia alustas pealetungi Somaaliasse, mis kuulus sellal Suurbritanniale.
• 1940 – Leedu NSV võeti vastu Nõukogude Liidu koosseisu.
• 1943 – fašismivastased meeleavaldused Milanos, Genovas ja teistes Põhja-Itaalia linnades.
• 1956 – Kullaranniku Ühendatud Konvent võttis vastu Kwambe Nkrumah’ resolutsiooni, mis nõudis sõltumatust Suurbritanniast.
• 1958 – USA aatomiallveelaev Nautilus ületas esimest korda põhjapooluse.
• 1960 – Niger saavutas sõltumatuse Prantsusmaast.
• 1988 – tuhanded üliõpilased väljendasid Ranguunis pahameelt kõvakäelise liidri Sein Lwini vastu, kes oli kehtestanud Birma pealinnas piiramatu sõjaseaduse.
• 1992 – Venemaa ja Ukraina otsustasid võtta Musta mere laevastiku ühise juhtimise alla.
• 1993 – USA Föderaalkohus otsustas, et Iisrael peab John Demjanjuki vabastama ja lubama tagasi USA-sse.
• 1994 – politseinikeks riietunud oletatavad islami mässulised tapsid Alžeerias kolm Prantsuse valvesõdurit ja kaks konsulaarametnikku, püüdes paigutada ühe diplomaatilise hoone juurde autopommi.
• 1995 – palestiinlane Eyad Ismoil, kelle Jordaania võimud kinni võtsid, saadeti USA-sse vastu võtma süüdistusi pommiplahvatuse korraldamises Maailma Kaubanduskeskuses 1993. aastal.

 Pikemalt artiklis Sündinud 3. augustil

• 1746 – James Wyatt, inglise arhitekt
• 1863 – Géza Gárdonyi, ungari kirjanik
• 1867 – Stanley Baldwin, Suurbritannia peaminister
• 1872 – Haakon VII, Norra kuningas
• 1903 – Habib Bourguiba, Tuneesia poliitik
• 1904 – Clifford Simak, USA ulmekirjanik
• 1920 – P. D. James, inglise kirjanik
• 1923 – Shenouda III, Aleksandria paavst
• 1926 – Tony Bennett, ameerika laulja
• 1934 – Jonas Savimbi, Angola poliitik
• 1937 – Mihkel Jõeveer, eesti astronoom
• 1940 – Martin Sheen, ameerika näitleja
• 1946 – Jack Straw, Suurbritannia poliitik
• 1948 – Jean-Pierre Raffarin, prantsuse poliitik
• 1950 – Waldemar Cierpinski, Saksa DV maratonijooksja
• 1954 – Marika Valk, eesti kunstiajaloolane
• 1958 – Aleksandr Nevzorov, vene teleajakirjanik
• 1963 – James Hetfield, ameerika kitarrist
• 1971 – Anvar Samost, eesti ajakirjanik
• 1972 – Triinu Meriste, eesti näitleja

 Pikemalt artiklis Surnud 3. augustil

• 1780 – Étienne Bonnot de Condillac, prantsuse filosoof
• 1839 – Dorothea Schlegel, saksa kirjanik ja kriitik
• 1857 – Eugène Sue, prantsuse kirjanik
• 1917 – Ferdinand Georg Frobenius, saksa matemaatik
• 1920 – Peeter Süda, eesti helilooja
• 1929 – Thorstein Veblen, Norra-Ameerika sotsioloog ja majandusteadlane
• 1936 – Konstantin Konik, eesti poliitik ja ühiskonnategelane
• 1924 – Joseph Conrad, kirjanik
• 1944 – Oskar Ruut, eesti sõjaväelane
• 1954 – Colette, prantsuse kirjanik
• 1959 – Jakob Nielsen, taani matemaatik
• 1968 – Konstantin Rokossovski, Nõukogude Liidu ja Poola sõjaväelane
• 1971 – Jaan Kiivit seenior, eesti kirikutegelane
• 1977 – Makarios III, Küprose vaimulik ja poliitik
• 1984 – Vladimir Tendrjakov, vene kirjanik
• 1994 – Innokenti Smoktunovski, vene näitleja
• 1998 – Alfred Schnittke, Venemaa helilooja
• 1999 – Tarmo Pihlap, Eesti laulja
• 2004 – Henri Cartier-Bresson, prantsuse fotograaf ja filmirežissöör
• 2005 – Arseni Tšanõšev, vene filosoof
• 2008 – Aleksandr Solženitsõn, vene kirjanik
• 2021 – Ene Hion, eesti ajakirjanik

• ...

• Eestis – Kaljo, Kalju

• ...