“Ööbik” viib aastasse 1944, kui üks nõukogude vangivalvur otsustab vabaks lasta surma mõistetud helilooja. Film tõukub Leeni enda vanaema ja vanaisa eluloost. “See lugu ongi sellest, kuidas selle punase terrori masinavärgis võib siiski olla üks väike mutrike, kes tahab keerata teistpidi ja teeb humaanse otsuse isegi siis, kui see tähendab ta enda elu ohtu seadmist,” selgitas režissöör Linna.
Elulisest seigast lähtub ka Jaanika Arumi “Puudutus”, kus ema ootamatust surmast traumeeritud naine põrkub bürokraatlikele takistustele. “Mu heal sõbral juhtus samasugune olukord nagu peategelasel. See kõnetas ja pani mõtlema, sest ise olen juurtega Siberist. Ema on sealt pärit ja seal on tavapärane ilus protsess, et pereliikmed hoolitsevad selle keha eest ja sellest lähtuvalt liikusin selle tegemise suunas,” avas Arum oma filmi tausta.
Teresa Välja “Öö” räägib pruudiröövist pulmaööl, mis kujuneb noore paari jaoks raskeks otsustamiskohaks. See film sai alguse lokatsioonist – Andropoffi villast.
“See koht läks kohe hästi elama mu jaoks ja oli selline moment, et olin selle kinomaja katusel ja hakkasin kuulma seda filmi enda ümber. See jäi mind kummitama ja teadsin, et tahan sinna naasta. Paar nädalat hiljem, ühel hommikul see film potsatas mulle pähe, tervikuna,” selgitas Välja.
