Tänavu möödub 500 aastat usureformatsioonist Tallinnas, mis katkestas palverännakute kultuuri sisuliselt päevapealt. See oli üks ajend, miks korraldada Niguliste tornis näitus liivimaalaste palverännakutest keskajal.

Teiseks on aga nüüdseks kogunenud hulk arheoloogilisi leide Eesti ja Läti aladelt, mis viitavad Liivimaa palverändurite vilkale tegevusele.

“Üldistusena võib arvata, et neid oli kümneid ja sadu, kes igal aastal käisid palverännul, neist pole lihtsalt jälge jäänud,” ütles näituse kuraator Erki Russow. Palverännakute kõige popimad kohad olid keskajal näiteks Rooma, Jeruusalemm ja Santiago. Kohtadest, kus käidi, toodi kaasa ka meenemärke. Aga palverännakutele mindi ka kodukanti Liivimaal, näiteks Pärnusse, Vastseliinasse või hoopis Riiga.

“Märgid ise on küll leitud juba viis-kuus aastat tagasi, aga alles möödunud aasta lõpus õnnestus kindlaks teha, et need on Riia palverännuga seostuvad märgid ja neid märke on üldse kogu Euroopas kaks tükki ja mõlemad on Tallinnast,” ütles Russow.

Suur osa näituse eksponaatidest jõuab külastaja ette esimest korda nagu näiteks palveränduri viltmütsi katke ja kaks seni ainsana teadaolevat Riia toomkiriku püha vere kultusega seotud 15. sajandi palverännusuveniiri.

Näituse eksponaadid pärinevad Eesti ja Läti muuseumitest ja arheoloogiakogudest ning Saksamaalt. Kuraator on Erki Russow (TLÜ arheoloogia teaduskogu), kujundaja Villu Plink, graafiline disain, mannekeenid ja mulaažid Jaana Ratas.

Näitus on avatud 8. septembrini 2024. Näitus “Sinna ja tagasi” avab ühtlasi ekspositsioonipinnana Niguliste muuseumi tornigalerii.