Enne eelnõuga edasiliikumist analüüsivad sise-, kliima- ja justiitsministeerium võimalusi varjendikohustuse kehtestamiseks hoonetes, millele ehitusluba juba väljastatud, kuid ehitustegevusega ei ole veel alustatud. Lähimaks näiteks võetakse Soomelt eeskuju.

Varjumiseks kohandatud keldri 3D mudel.

“Kui rääkida Soome eeskujul, millised varjendinõuded on, siis seal on varjendid tehtud kolmes kategoorias. Esimene kategooria on S1 klassi varjend, mis on valdavalt eluhoonete all ja seda tüüpi varjendeid on Soomes kõige rohkem, ligi 50 000 ehk ka Soomes on põhiliselt varjumine mõeldud selles hoones, kus inimesed parasjagu viibivad. S1 klassi varjendit iseloomustavad mõningad rusikareeglid, nagu näiteks seina ja lae paksus on 30 sentimeetrit raudbetooni, varjend võib asuda keldrikorrusel, osaliselt maa all ehk soklikorrusel, aga võib asuda ka esimesel korrusel. Varjendid ei pea alati olema maa all. Varjendil aknaid ei ole ja sellel on spetsiaalne plahvatuskindel uks ja konstruktsioon peab olema õhutihe. Sellistele varjenditele on pandud minimaalne suurus, mis on 20 ruutmeetrit ja kõige rohkem saab S1 klassi varjend olla 135 ruutmeetrit ja see talub koormust 1 baar. Kui on vaja teha suuremat või kõrgema kaitsetasemega varjendit, tehakse S2 klassi varjend, mis võib olla suurem kui 135 ruutmeetrit ja siin on rusikareegel see, et esiteks see varjend tehakse maa-alusena ja teiseks selle seinad ja lagi on 40 sentimeetri paksusest raudbetoonist ja talub koormust kuni 2 baari,” rääkis siseministeeriumi elanikkonnakaitse nõunik Priit Laaniste.