„Tallinna kohta saab kindlasti öelda, et meil siin suurem osa metsi on 70, 80 või 90 aastat vanad ja isegi osad metsatukad üle 200 aasta vanad,“ lausub keskkonna- ja kommunaalameti looduskaitse juhtivspetsialist Meelis Uustal. „Loomulikult sellistesse metsatukkadesse koondub elurikkus ja liigiline mitmekesisus.“

Vääriselupaigad paiknevad Tallinnas näiteks Nõmme-Mustamäe ja Pirita jõeoru maastikukaitsealadel, Maarjamäe klindiparki ümbritsevas rusukaldemetsas, Pääsküla raba kaitsealal, Ülemiste järve ümbruses, Lillepi pargis ja Viljandi maantee ümbruse metsades.

Suurima territooriumiga vääriselupaik on aga loomaaia territooriumil paiknev Veskimetsa, kus ümberringi asuvad puud on keskmiselt 150 aastat vanad. „Näiteks on meil ka olemas puuvaimud, aga neid me praegu ei näe,“ ütleb bioloog Uve Ramst. „See mets on vana ja tema põhipuuliigid on pärn ja tamm, mis ei ole Eestis väga tavalised ja eriti siin Põhja-Eestis pole nad üldse tavalised.“  

Kui Veskimetsa tuleb inimene, kes harjunud pargis käima, siis ta võib Ramsti pakkumise järgi võtta peast kinni ja öelda: oh jumal küll, mis meil siin on. „Puud pikali maas, oksad ripuvad. Aga see kõik käibki vääriselupaiga juurde.“

Vääriselupaigas on keelatud metsast igasuguse, ka mahalangenud ja kõduneva puidu äraviimine, metsa kuivendamine, teede ehitamine, metsa uuendamine inimese käe läbi, telkimine, lõkke tegemine ja muidugi ka metsa raiumine.

„See on päris oluline, et iga linnaelaniku lähipiirkonnas on võimalik sellistesse metsadesse minna ja nautida seda kena looduskeskkonda,“ tõdeb Uustal.