Kui Marsi ümber tiirutav Euroopa Kosmoseagentuuri orbiter Mars Express kakskümmend aastat tagasi Marsi atmosfäärist metaani avastas, puhkesid elavad arutelud, kas see võib ühtlasi olla ka elu märk.

Arutelud elavnesid veelgi, kui marsikulgur Curiosity hakkas registreerima atmosfääri alaosa metaanitaseme ajutisi tõuse.

Üheks võimaluseks, kuidas Marsi metaan tekkida võiks, on peetud võimalike pinnaaluste mikroobide elutegevust, sest meil Maal tegelevad metaani tootmisega mõnedki mikroobid.

Marsi praeguse või kunagise elu märkide otsingud, sealhulgas metaaniilmingute parema mõistmise eesmärgil tehtavad vaatlused ja mõõtmised on kuulutatud ka marsikulgurite Curiosity ja Perseverance üheks peamiseks fookusteemaks.

Kust täpselt ja milliste olude ajel Marsi pinnast metaani atmosfääri visiseb, on olnud raske tabada.

John Ortiz Los Alamose riigilaborist ja ta kolleegid võtsid nüüd appi arvutimudeli, millel simuleerisid metaani liikumisi Marsi pinnaaluste väikeste pragude ja pooride võrgustikus, selle väljaimbumist ja atmosfääri gaasidega segunemist.

Mudel näitas, et pinnaalust metaani tõstavad ülespoole atmosfääri rõhu muutused, selle eritumist kivipooridest välja aga temperatuur. Marsikivimite pindmistesse pooridesse jõudnud metaani tõuseb mudeli järgi atmosfääri tihtipeale just suvisel ajal ja vahetult enne päikesetõusu.

Tulemus on kooskõlas varem marsikulgurite kogutud andmete põhjal täheldatud tõigaga, et metaanitaseme kõikumine ei olene mitte ainult Marsi aastaaegadest, vaid ka ööpäevatsüklist.

Nüüd, mil on ka mudeli põhjal paremini teada, millal võib metaani tulekut tõenäoliselt oodata, saab kulgur Curiosity tegevuskava selle põhjal paremini sättida. Lõpuks on vaja ju teada saada, kus täpselt need metaaniallikad asuvad.

Oma praegustest mudeldustulemustest ja nende järeldustest annavad Ortiz ja kaasautorid teada ajakirjas Journal of Geophysical Research: Planets.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.