Poliitika,RSS,Soome,Uudised,,,

Bulgaaria loobub Ukraina toetamisest: Meie koht pole tahte koalitsioonis

Bulgaaria loobub Ukraina toetamisest: Meie koht pole tahte koalitsioonis

„Ma leian, et Bulgaaria koht ei ole selles „tahte koalitsioonis”,” ütles Bulgaaria peaminister Rumen Radev Pariisis telekanalile bTV, vastates küsimusele, miks keegi ei esindanud riiki esmaspäeval Prantsusmaa pealinnas toimunud „tahte koalitsiooni” tippkohtumisel. Ta sõnas, et oli saanud Prantsusmaa presidendilt Emmanuel Macronilt isikliku kutse koalitsiooniga liituda. Peaministri vastuseid vahendati otseülekandena Bulgaaria ministrite nõukogu Facebooki lehel.

„Me ei kuulu koalitsiooni, mis taotleb Ukrainale jätkuva rahalise ja sõjalise abi andmist. Me sellist abi ei osuta, sest minu veendumuse kohaselt on konflikti lahendamise teeks tugev diplomaatiline pingutus eskalatsiooni lõpetamiseks – mitte aga konflikti pikendamine sõjaliste vahenditega,” täpsustas peaminister.

Esmaspäeval Pariisis toimunud „tahte koalitsiooni” kohtumisel osales umbes 25 riigi- ja valitsusjuhti enam kui 30-st sellesse formaati kuuluvast riigist, vahendab BTA.


Kommenteerides oma osalemist teisipäevasel sõjaväeparaadil, mis tähistab Prantsusmaa rahvuspüha, tänas peaminister president Macroni kutse eest, nimetades sündmust „inimkonna vankumatu vabaduse- ja demokraatiaiha tõeliseks sümboliks”.

„Bulgaaria auvahtkonna kohalolek sellel paraadil on muutumas traditsiooniks. Neil on seal oma õigustatud koht, mis annab tunnistust suurepärastest suhetest Bulgaaria ja Prantsusmaa vahel paljudes valdkondades, kus meie riigid teevad tihedat koostööd,” sõnas Radev.

Küsimusele, kas esmaspäevaõhtusel õhtusöögil ja vastuvõtul osales ka teisi riigipäid ja valitsusjuhte väljastpoolt „tahte koalitsiooni”, vastas Radev, et kutsutud olid kõik. „Kohtasin kolleege, kes ei kuulu „tahte koalitsiooni”, kuid nad olid siiski kohal Prantsusmaa presidendi korraldatud õhtusöögil ja vastuvõtul,” lisas ta.

Kommenteerides niinimetatud raketitõrjekoalitsiooni moodustamist, märkis Radev, et „otsused, mis puudutavad meie kollektiivset julgeolekut, tehakse teises formaadis ja teises kohas”.

„Oleme näinud küllaga ettepanekuid ja ideid, kuid otsused ise sünnivad mujal. Bulgaaria osaleb aktiivselt kõigis neis formaatides, kus otsuseid tegelikult langetatakse,” ütles ta, lisades, et selliseid küsimusi käsitletakse EL-is ja NATO-s – organisatsioonides, „kus Bulgaarial on reaalne kaal ja kus ta on aktiivselt esindatud”.

Kümne riigi (Taani, Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia, Holland, Norra, Hispaania, Rootsi, Ukraina ja Ühendkuningriik) juhid teatasid esmaspäeval Pariisis, et moodustavad koalitsiooni Euroopa kaitsmiseks mõeldud ühise ballistiliste rakettide tõrjevõimekuse loomiseks, tuginedes seejuures Kiievi enam kui nelja-aastasele kogemusele Venemaa sissetungi tõrjumisel.

Seoses Venemaa-vastaste sanktsioonide 21. paketiga ütles Radev, et Bulgaaria nõudis sanktsiooninimekirjast sellise isiku eemaldamist, kes on seotud Sofia metroo ohutu toimimisega.

„Bulgaaria väljendas avalikult oma vastuväiteid nende isikute suhtes ja andis selgelt mõista, et on valmis kogu paketi vetostama, kui neid nimekirjast ei kustutata. Nagu nägite, nad eemaldatigi. Esimest korda kaitses Bulgaaria avalikult oma riiklikke huve,” sõnas Radev.

Bulgaaria on väljendanud vastuseisu Venemaa patriarhi Kirilli ja Lukoili väikeaktsionäri Vagit Alekperovi nimekirja lisamisele.

„Esmakordselt näeme, et pole midagi halba selles, kui riik kaitseb kollektiivses raamistikus oma rahvuslikke huve. Euroopa Liit on tugev siis, kui selle liikmesriigid on tugevad – ja tugevad saavad nad olla vaid siis, kui nad seisavad oma huvide eest,” lisas ta.

Ta märkis, et selline hoiak on pälvinud Bulgaaria partnerite lugupidamise. „Seega seisab Bulgaaria nüüd tugevama Euroopa eest, mis koosneb tugevamatest liikmesriikidest,” sõnas Radev.

Vastates küsimusele Venemaa naftale kehtestatud hinnalae kohta, ütles Radev, et liikmesriigid „kaaluvad üha enam neid sanktsioone oma rahvuslike huvide valguses”.

„Kui kehtestame 21. sanktsioonipaketti, peame küsima, miks oleme sellisesse punkti jõudnud ja mis sai eelmisest 20-st. Ilmselgelt ei täida need oma eesmärki. Sanktsioonid peavad olema koostatud nii, et need ei kahjustaks eelkõige riike, kes need kehtestavad,” lausus ta.

Loe allikast edasi