Palm nentis, et kui Eesti tahab ennast kaitsta ja luua enam kui 40 000 reservväelase suuruse reservi, siis väljakutse on väga suur. 

“Väljakutse seisneb reservi uuendamises. Võime küll öelda, et 55-aastane inimene on tänapäeval sama mis vana aja 35, aga lõppkokkuvõttes pole see siiski tõsi. Tundub, et meil ei ole muud võimalust reservide uuendamiseks, kui teha täiesti totaalne ajateenistus, et me suudaksime reserve uuendada piisava kiirusega ja piisavas mahus,” sõnas ta. 

Palm märkis, et sündimust vaadates on selge, et Eesti ei suuda 2040. aastal täita eesmärki võtta aastas vastu üle 4100 ajateenija.

“Kuigi meil on kohustuslik ajateenistus, võtame juba praegu kogu vanuserühmast ehk noormeestest ajateenistusse vaid natuke üle 50 protsendi. Tahes-tahtmata on väljalangevus enne ajateenistust suhteliselt suur – olgu põhjuseks suremus, mis on õnneks väike, või peamiselt tervisehädad,” rääkis ta.

Samas märkis Palm, et Soomega võrreldes ei ole Eesti pilt tegelikult üldse halb. 

“Ka Soomes on universaalne ajateenistus, aga sõjalisse väljaõppesse jõuab umbes 60 protsenti vanuserühmast. Isegi kui seaksime eesmärgiks saavutada sama taseme, ei jõuaks me numbrite poolest nõutava tulemuseni,” ütles ta.

Naiste ajateenistusel oleks Palmi sõnul palju positiivseid külgi. Näiteks tooks naiste suurem osakaal kaitseväes selgelt kaasa ratsionaalsema ja loogilisema käitumise ning mõtlemise.

“Tavaliselt seostatakse naise suurema emotsionaalse käitumisega. Kui vaadata hukkunute arvu noormeeste seas, täis peaga hukkumiste arvu, liiklusõnnetuste arvu,  siis need kaks riskikäitumist ei ole mitte mingil juhul seotud kaine mõtlemise ja loogilise arutlusega. Naiste osakaal kaitseväes oleks kahtlemata positiivne kaitseväe juhtimisele, aga ka sõjalistele otsustele,” ütles ta.

Palm märkis, et  juba praegu vastab heas vormis olev noor naine kõikidele meestele seatud füüsilistele nõuetele. Ta juhtis tähelepanu, et kaitseväes on meestele ja naistele ning eri vanuserühmadele erinevad kehalised nõuded.

Sageli vabandataksegi naiste vähest esindatust sellega, et nad pole füüsiliselt piisavalt tugevad, nentis Palm.

“Esimese vastuargumendina saab välja tuua, et ka meestel on erinevad kehalised normid. Kui katseid sooritavad 50-aastane ja 22-aastane kuulipildur, aktsepteerib kaitsevägi juba praegu, et vanem sõdur peabki olema kehvemas vormis, hoolimata sellest, et nad teevad lahinguväljal sama tööd,” märkis ta.

Küll aga tõdes Palm, et selge probleem on kehamõõtude erisus. Seetõttu peaks riik mõtlema ka naistele sobiva varustuse väljatöötamisele. Eriti oluline on see isikukaitsevarustuse, näiteks killuvestide, kuulivestide ja kiivrite puhul.

Palm esines külalislektorina Tartu ülikooli tulevikumõtte professori, kaitseminister Martin Heremi avalikus loengus. Ta puudutas loengus veel mitmeid kaitseväe isikkoosseisu puudutavaid murekohti, nagu näiteks ajateenijate füüsiline vorm ja reservväelaste aktiivsem kaasamine.

[embedded content]