Meie rahvast harvendab kõikehõlmav meditsiinikatastroof. Arstiabi on sisuliselt kättesaamatu, tervisenäitajad nutused, haigekassa kas tühjaks varastatud või seibideks skeemitatud. Kiirabi töötab nappide ressurssidega, inimesed surevad järjekordades, sest ooteajad on üle mõistuse. Just sel hetkel kargab Tervise Arengu Instituudist (TAI) välja lillaroosa terminoloog ja “vastutustundliku keelekasutuse eestkõneleja” Ruth Erm, kes kirjutab pika artikli teemal, et “lähisuhtevägivald” on õige sõna, kuid lühend LSV on kuripaha.
See on nii absurdselt eemaletõukav, et tundub paroodiana. TAI tuleks sulgeda. Kogu raha tuleb suunata kiirabisse ja päris meditsiini. Meil ei ole raha ega aega veel ühe feministliku keelepolitsei jaoks. Terminoloogiaga tegeleb juba Eesti Keele Instituut. Tõsi, mitte eriti tulemuslikult, kuid see on teine teema. Me ei vaja mitut paralleelset, maksumaksja kulul tegutsevat keelekontorit, mis üksteist dubleerivad ja ideoloogilist vett segavad. Kõik kinni panna.
Eriti siis, kui tegemist on inimestega, kes kiunuvad feministlikult positsioonilt ja peavad lähisuhtevägivalla teemat mingiks õilsaks ja neutraalseks küsimuseks. Tegelikkuses on kogu see LSV-masinavärk klassikaline soroslik-globalistlik projekt, mille eesmärk on meeste ja naiste vahele kiilu lüüa, pered lõhestada ja uus “ohvrikultuur” kehtestada.
Just nimelt. Ka see esialgu ohutuna näiv riigiasutus tegeleb globalistide agitatsiooni ja propagandaga. Ja meie kõik maksame selle eest. Ermi hädakarjed muutuvad eriti naeruväärseks, kui vaadata keelelist pilti laiemalt. Meie europrovints on võtnud omaks revolutsioonilise lühendikultuuri. Kommunistliku aja lemmikute BAM, ÜKT, ENSV ja KGB asemel on meil nüüd LGBT, LHV, SKP ja LSV.
Uue maailma ehitajad on alati armastanud moonutatud, värdjalikku keelt, mis varjab tegelikkust. Keeleline primitivism ei piirdu lühenditega. See on süsteemne tegelikkuse lakeerimine eufemismidega: haigekassast sai “tervisekassa”, majanduslangusest “negatiivne majanduskasv”, hinnatõusust “hinna korrigeerimine”, arstist “teenuse osutaja” ja võidurelvastumisest “heidutus”.
Kõik need uuskeelsed konstruktsioonid moonutavad tõde. Aga “eestkõnelejat” see ei sega. Erivajadused, sooneutraalsed lapsed, “raseduse katkestamine” ja muu vasakliberaalne keeleline võltsing ei kutsu välja kriitilist reaktsiooni. Feministlikus kontekstis seevastu haaratakse teivas ja minnakse rünnakule. See on klassikaline vasakpoolne selektiivsus: keel on neile ainult vahend inimvaenuliku ideoloogia kehtestamiseks.
Keeleinspektsioon peaks algatama menetluse kõigi nende LSVde, tervisekassade ja muu keelelise saasta suhtes, mis riigiasutustest levib. Aga ei algata. Seega tuleb ka Keeleamet sulgeda. Nagu ka Kultuurkapital, mis rahastab poolkeelset sonimist ja inglise keelega segatud noorautorite “luulet”.
Noored luuletajad ei tunne emakeele rikkusi, sest keegi neile seda ei õpeta ja midagi nad lugeda ei viitsi. Homoporri vaadates eesti keele aluseid ei omanda. Akadeemilised kõlupead kiidavad muidugi takka. Iga allakäigu ilming teeb kultuurireeturi südame rõõmsaks.
Eesti keel on peldikus. Tallinnas ei saa taksos, kohvikus ega poes enam eesti keelega hakkama. Ja mida teeb kõrge riigiametnik-terminoloog? Leiab, et ainus probleem on see “roojane” LSV-lühend. Üle mõistuse, alatu, haige ja värdjalik. Põhiseadus ei kehti, rahvas sureb välja, keel laguneb ja ametiasutused tegelevad ideoloogilise keelepilastamisega.
Üks väljasurev rahvas pläägutab mingit poolinglise nurikeelt täisvenekeelses keskkonnas, samal ajal kui riik maksab inimestele, kes muretsevad, et lähisuhtevägivalda ei nimetata piisavalt hirmuäratavate sõnadega. Võtke siis kasutusele midagi eriti dramaatilist: “pereinkvisitsioon”, “pereholokaust”, “peregenotsiid” või “eriti julm heteroseksuaalne piinamine”.
Lahti lasta. Kinni panna. Raha tuleb anda meditsiinile, mitte globalistliku keeleideoloogia eestkõnelejatele. Eesti keel ja eesti rahvas väärivad enamat kui riigieelarvest finantseeritud feministlik keelesolk. Aeg on lõpetada see nälkjalik kultuuriline selgrootus. Kui sa tahad Eestis kuulda eesti keelt, siis vali Sven Sildnik Riigikokku. Vali paberil, vali õigel päeval, vali elu!
( : ) kivisildnik,
Sisepaguluses 14.11.2026
Seotud lood
