Viimastel aastatel on sisseastujate arv ülikoolides märgatavalt kasvanud, kuid järgmise aasta riigieelarves kõrghariduse tegevustoetuse sisulist tõusu ette nähtud ei ole. Kuigi riik lisab esimese astme kõrgharidusse 13,3 miljonit eurot, neelab samal ajal kehtiv 9,6 miljoni eurone tegevustoetuse kärbe sellest lõviosa.

Kõigi kõrgkoolide peale jääb reaalset lisaraha alles vaid 3,7 miljonit eurot, mis rektorite hinnangul ei kata inflatsioonigi.

Tartu Ülikoolil napib kindlust arstide koolitamiseks

Tartu Ülikooli rektori Toomas Asseri sõnul mõjutab rahastuse ebaselgus ülikooli järgmise aasta plaanide tegemist väga oluliselt. Kui teised ülikoolid on välja toonud mured näiteks inseneeria valdkonnas, siis Tartu Ülikooli jaoks on üks teravaid probleeme arstide koolitus.

“Selleks, et neid vastu võtta, peab meil olema vähemalt kuue aasta peale mingi garantii või veksel. Seda ei ole ja see praegune summa paneb meid kindlasti raskemasse olukorda,” märkis Asser.

Rektor selgitas, et arstiõpe on kulukas praktiline õpe ning kuigi ülikool on varem siseressursside ümberjaotamise arvelt juba ühe täiendava 12-liikmelise õpperühma avanud, on sisemine võimekus nüüdseks ammendunud. Kuigi tuleval aastal vastuvõtt mingil määral suureneb, jääb see oodatust väiksemaks.

“Praegu räägitakse läbirääkimiste juures ainult ühe aasta finantseerimise mahtudest, aga meil peab olema mingi tagatis ka selle kohta, mis tulevikust saab,” kritiseeris Asser riigi lühiajalist vaadet, nimetades 13,3 miljoni euro suuruse lisaraha esitlemist ilma kärbet arvestamata petlikuks.

Tehnikaülikool ja Maaülikool näevad ohtu õppekvaliteedile

Sama muret jagab Tallinna Tehnikaülikooli rektor Tiit Land, kelle sõnul on ülikooli tudengkond viie aastaga kasvanud 9000-lt ligi 11 000 üliõpilaseni. Kõige kiirem kasv on toimunud just riigile prioriteetsetes inseneri- ja IT-valdkondades, kus vastuvõtt suurenes viimasel kahel aastal kuni 30 protsenti.

Land tõi Vikerraadio saates “Reporteritund” näiteks elektroenergeetika ja mehhatroonika õppekava, kus kolm aastat tagasi alustas 80, tänavu aga juba 200 tudengit. Praktiliste rühmatööde maht on hüppeliselt kasvanud, kuid rahastus samas tempos järele ei tule.

“Me oleme täna raskes seisus. On reaalne oht, et kui kõrghariduse tegevustoetus jääb praegusele tasemele, oleme sunnitud käed üles tõstma,” nentis Land.

Kuna juba sisse astunud üliõpilastele tuleb tagada kvaliteetne õpe kolmeks kuni kuueks aastaks, näeb rektor ainsa realistliku kokkuhoiukohana tulevaste vastuvõtuarvude külmutamist.

“Tagantjärele tarkus on see, et võib-olla oleks pidanud vastuvõttu vähem suurendama, aga täna on nad meil majas,” lisas ta.

Rektorite nõukogu esimees ja Eesti Maaülikooli rektor Ülle Jaakmaa rõhutas, et ülikoolid on oma ülesandeid täitnud – Maaülikoolis on alates 2023. aastast bakalaureuseõppe vastuvõtt kasvanud ligi 18 ja magistriõppes üle 26 protsendi.

Jaakmaa sõnul oldi kevadel haridus- ja teadusministriga halduslepingute eel ühel meelel, et lisanduvate tudengite õpetamiseks on vaja kokku 19,9 miljonit eurot lisaraha.

“Me ei saa kärpeid teha nendelt tudengitelt, keda me juba õpetame,” selgitas Jaakmaa, miks rektorid ootavad tegevustoetuse kärpe tagasipööramist. Tema sõnul eeldavad nii veterinaaria, meditsiin, põllumajandusteadused kui ka inseneeria väikseid praktikarühmi, mida ei saa lihtsalt suuremaks venitada, sest see lõhuks õppekvaliteedi.

Aaviksoo: tegu pole kärpe, vaid ootustele mittevastava kasvuga

Endine haridus- ja teadusminister ning Tartu Ülikooli ja Tallinna Tehnikaülikooli endine rektor Jaak Aaviksoo suhtub aga ülikoolide kriitikasse skeptilisemalt. Tema hinnangul ei ole õige rääkida rahastamise kärpimisest, sest ülikoolide eelarved on siiski suuremad kui tänavu, kuigi kasv jääb inflatsioonile alla ega vasta ootustele.

Aaviksoo sõnul on väide, et ainus võimalus kulusid piirata on tudengite ja õppekvaliteedi arvelt, eksitav. Enne hariduse kvaliteedi kallale minemist peaksid ülikoolid tema hinnangul tegema strateegilise valiku ning vaatama üle oma sisemised kulud.

“Võetakse vastu otsus, et palkasid ei tõsteta kellelegi – see on täiesti lihtne praktiline otsus, et palgad külmutatakse või vähendatakse näiteks reisimiskulusid. Või siis kompenseeritakse see eelmise aasta kasumist, sest ülikoolide eelmiste aastate kasum on kümnetes miljonites,” tõi Aaviksoo välja võimalikud lahendused.

Laiemas vaates näeb Aaviksoo Eesti kõrghariduse peamise probleemina ressursside killustatust ja dubleerimist, märkides, et näiteks õigusõpet pakutakse kolmes ja etenduskunste neljas kõrgkoolis. “Rasketel aegadel tuleb vaadata, kust on võimalik efektiivsemalt teha,” sõnas ta.

“Reporteritunnis” teemat kommenteerinud haridus- ja teadusminister Kristina Kallas on varem kinnitanud, et valitsuskabinetis seisis ta rektoritega kokku lepitud lisarahastuse eest, kuid riigieelarve üldised võimalused seadsid oma piirid.

Loe allikast edasi