Kujutleme piirivalvurit, kelle peamine ülesanne on hoida kõik kutsumata külalised rangelt eemal. Just sellisena on arstid ja teadlased aastakümneid näinud meie aju kaitsvat seina ehk vere-aju barjääri. Värske uuring näitab aga hoopis teistsugust pilti: tegelikult töötab see barjäär pigem hoolsa kullerina, mis laseb verest ajju kümneid elutähtsaid valke, ning selle süsteemi varajane tõrkumine sillutab teed Alzheimeri tõvele.

Selle tegid kindlaks Ameerika Ühendriikide teadlased eesotsas Gladstone’i Instituudi uurijatega. Nad arendasid välja uudse keemilise märgistamise meetodi, mis võimaldas esmakordselt elusalt ja täpselt jälgida, millised vere valgud suudavad hiirte aju kaitsva seina tegelikult läbida.

Ligi saja tuvastatud valgu seast joonistus välja selge seaduspära, kus igal sisenejal on ajus oma täpne sihtmärk. Näiteks üks maksas toodetav oluline kaitsevalk suundub otse aju toetavatesse rakkudesse, samas kui teised verevalgud otsivad üles aju immuunrakud.

Erinevus terve ja haigustega aju vahel oli seejuures märkimisväärne. Alzheimeri tõve hiiremudelites hakkas see peen valkude kullerteenus tõrkuma juba haiguse algusfaasis. Ammu enne, kui aju kaitsev sein füüsiliselt lagunema hakkas. Otseselt vähenes just maksast saabuva kaitsevalgu transport, mis jättis aju haavatavaks.

Põhjus on seotud aju elutähtsa puhastamisega. Terves ajus aitab kõnealune maksavalk viia aju toetavatest rakkudest välja liigse kolesterooli. See igapäevane suurpuhastus on hädavajalik, et hoida närvirakkude omavahelised ühendused ehk sünapsid tervena.

Probleemi lahendamiseks tegid teadlased eduka katse. Kui nad suurendasid haigete hiirte maksas kunstlikult selle sama kaitsevalgu tootmist, jõudis seda vereringe kaudu rohkem ka pealuu sisse. Tulemusena taastus aju toetavate rakkude normaalne ainevahetus, hiirte ruumimälu paranes ning nende haiguslik hüperaktiivsus taandus.

Oma tulemustest kirjutavad uurijad ajakirjas Cell.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.