EKRE poliitikud Anti Poolamets ja Valmar Veste osalesid sel nädalal Päästeamet korraldatud kõrgematel elanikkonnakaitse kursustel Vihulas.
Kursustel õpetati, kuidas arendada tervise- ja sotsiaalvaldkonna kriisikindlust, kuidas arendada omavalitsuse kriisikindlust, kuidas suurendada inimeste kriisivalmisoleku. Ka räägiti elutähtsate teenuste kriisikindlusest ja valmistumisest.
Kursusel omandati teadmisi sellest, kuidas arendada riigi, kohaliku omavalitsuse ning tervise- ja sotsiaalvaldkonna kriisikindlust. Oktoobris jõustunud uus kriisiolukorra ja riigikaitse seadus paneb omavalitsustele elutähtsate teenuste osutamisel kaalukaid ülesandeid ning selleks peavad riigil ja omavalitsusel olema kriisiplaanid.
Kursustel arutati sedagi, mida ja kui kiiresti saab teha riik ning millega peab kohalik omavalitsus ise hakkama saama.
Elanikkonnakaitse alla kuuluvad riiklikud ja ühiskondlikud tegevused, mis toetavad inimeste valmisolekut kriisiolukorra ajal ise toime tulla, kaitsevad elanikke kriisiolukordadest tuleneva ohu eest ja abistavad tagajärgedega toimetulemisel. Elanikkonnakaitse hõlmab muu hulgas elanikkonnakaitse koolitusi, ohuteavitust, varjumist, ulatuslikku evakuatsiooni, päästetöid, esmaabi ja katastroofimeditsiini, vältimatut sotsiaalabi, psühhosotsiaalset kriisiabi ning muud inimestele hädavajalikku abi.
Pärast Eesti taasiseseisvumist vähenes tsiviilkaitse tähtsus mitmeks aastakümneks, sest julgeolekukeskkonda peeti suhteliselt stabiilseks. Viimaste aastate sündmused, sealhulgas ulatuslikud elektri- ja sidekatkestused, loodusõnnetused ning sõda Euroopas, on aga näidanud, et elanikkonna valmisoleku arendamine on taas muutunud väga oluliseks. Seetõttu on Eestis hakatud uuesti süsteemselt arendama elanikkonnakaitset kui laiapõhjalist riigikaitse osa.
Eestis on nüüd kokku 22 elutähtsat teenust, mida pakub üle 400 ettevõtte. Kõik nad peavad kindlustama oma teenuste kättesaadavuse ka kriisi ajal. Elutähtsate teenuste hulka lisandusid perearstiteenus, ravimite ja toiduga varustamine, aeronavigatsiooni-, lennuväljade, sadamate ja avaliku raudtee teenused.
Elutähtsa teenuse osutajate arv suurenes eeskätt kaugkütte- ja vee-ettevõtjate ning kohalike teede hooldajate arvelt. Varem olid neist ettevõtjatest elutähtsa teenuse osutajad ainult suurtes, üle 10 000 elanikuga KOVides tegutsejad, nüüd on elutähtsa teenuse osutajad kõik neis valdkondades teenust pakkuvad ettevõtted, kelle KOV on selleks määranud. Elutähtsal teenusel on ülekaalukas mõju ühiskonna toimimisele. Elutähtsa teenuse katkemine ohustab vahetult inimeste elu või tervist või teise elutähtsa teenuse või üldhuviteenuse toimimist või tekitab suure keskkonnakahju. Teenuse katkemisel on oluline mõju riigi majandusele ja riigikaitsele.
Seotud lood
