Miks on mõned inimesed suvisel grilliõhtul sääskedele otsekui Rootsi laud, samas kui kõrvalistuja pääseb rünnakust peaaegu puhtalt? USA ja Šveitsi teadlased palusid 119 vabatahtlikul pista käsi spetsiaalsesse torusse. Nii said uurijad jälgida sääskede käitumist ning koguda samal ajal nahalt lenduvaid lõhnaaineid ja baktereid. Öise eluviisiga sääskede uurimiseks kandsid osalejad aga kätel nailonvarrukaid, mis salvestasid nende kehalõhna.

Selgus, et kollapalavikku ja muid viiruseid levitav sääsk Aedes aegypti eelistas pisut enam mehi. Meessoost osalejate poole lendas keskmiselt 92 protsenti putukatest, naiste poole aga 87 protsenti.

Naha mikrobioom paljastas samuti selge seaduspära. Teadlased kaardistasid osalejate nahalt 246 bakterirühma ja avastasid üllatava tõsiasja: kõigile 119 inimesele oli ühine vaid üksainus bakterirühm. Meeste nahalt leidsid uurijad aga oluliselt enam teatud baktereid, mis aitavad toota spetsiifilisi lõhnaaineid.

Teadlaste sõnul selgitab sääskede erinevaid eelistusi just kehalõhnade ja naha mikrobioomi peen keemia. Nahal elavad bakterid muudavad muidu suures osas lõhnatu higi ja rasu lenduvateks ühenditeks. Nii tekib igal inimesel ainulaadne lõhnaprofiil.

Uuringu tähtsaim avastus puudutas kaht tüüpi sääski Aedes aegypti ja Culex quinquefasciatus. Neid ei meelita inimese juurde ahvatlevate lõhnade rohkus. Ohver tundub neile ligitõmbav hoopis seetõttu, et tema nahal puuduvad teatud eemaletõukavad ühendid, näiteks spetsiifilised tsüklilised alkoholid ja monoterpeenid. Sääski Aedes albopictus meelitavad aga vastupidiselt ligi teatud konkreetsed lõhnaained, näiteks ketoonid.

Kuna iga sääseliik reageerib inimese lõhnale isemoodi, teevad teadlased uuringust olulise järelduse: kui mõistame putukate toitumiseelistusi paremini, saame tulevikus luua palju tõhusamaid ja sihipärasemaid sääsetõrjevahendeid. Uurijad avaldasid oma tulemused ajakirjas iScience.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.