Hiljuti sai kultuuriministeerium pöördumise, kus väideti muuhulgas, et nii mõnigi Eesti ettevõtja müüb oma filme Venemaale. Eesti Filmi Instituudi juhatuse liige Edith Sepp rääkis, et kuigi Euroopas seda tõepoolest tehakse, ei tehta seda Eestis. Sama kinnitas kultuuriministeerium. Siiski selgus, et on teised moodused, kuidas jõuavad nii Eesti filmid kui ka raha Venemaale.

Sepp rääkis, et eestlased on ostnud Vene firmade vahendatud filme Eestisse. Vahendajafirmad on registreeritud näiteks Maltal või Suurbritannias, väljaspool Euroopa Liitu. Emafirmad asuvad aga Venemaal. Nii jõuab teatud filmide levitamise eest raha Eestist vahendajafirma kaudu Venemaale. “Viimase paari aasta jooksul on olukord kindlasti tunduvalt paremaks läinud ja me ei pea väga palju filme vahendajafirmade kaudu ostma,” sõnas Sepp.

Rahvusvaheline müügiagent võib müüa Eesti filmi Venemaale

Teine viis, kuidas Eestist raha Venemaale jõuab, on nii, et Eesti filmi õigused ostab rahvusvaheline müügiagent, kellel on litsentsid seda filmi esindada. Kultuuriministeeriumi audiovisuaal- ja digikultuuri nõunik Karlo Funk ütles, et rahvusvaheline müügiagent võib omakorda seda filmi müüa kuhu tahes maailmas Eesti filmiettevõtte otsese sekkumiseta. Eesti tootjani jõuab see info alles tagantjärele kolme kuu kuni poole aasta jooksul.

Enamik Euroopa müügiagentidest on Prantsusmaal registreeritud ettevõtted. Funk tõi näiteks, kuidas prantsuse müügiagent võib osta Läti, Poola või Belgia filmide õigusi ja neid müüa. Lisaks ka Eesti filmide omi, mis on saanud avalikku toetust. “Siin on see lahendus, et Eesti avalikku toetust saanud filmitootja saaks lepingutes selgelt sõnastada, et seda filmi Venemaa territooriumile müüa ei tohi,” sõnas Funk.

Ta nentis, et mõni rahvusvaheline müügiagent võiks osta ka praegu Eesti kinodes linastuva filmi õigused ja müüa selle filmi Venemaale. “Filmidele sanktsioonid ei kehti,” sõnas ta. Pärast sõja puhkemist kasvas prantsuse filmieksport Venemaale, mitte ei kahanenud. “Prantsuse filmidega kasutati juhust, sest Hollywood oli Venemaa turult välja tõmbunud,” selgitas Funk.

Ta rääkis, et see tulenes ka sellest, et filmiäris tehakse etteostud suurte projektide puhul mõnikord kaks kuni kolm aastat ette ehk juba sõlmitud lepinguid ei hakatud katkestama. “Teadaolevalt on praeguseks prantsuse filmide osakaal Venemaa turul küll vähenenud, aga neid ikkagi on seal,” sedastas Funk.

Sepp rääkis, et Prantsusmaa ei soovigi otseselt lõpetada oma filmide Venemaale müümist. Tema sõnul väidab Prantsusmaa, et kui Euroopa filme Venemaal ei näidataks, jääksid sealsed elanikud Euroopa väärtussüsteemist väga kaugele. 

Kui Eesti on filmi kaastootja, ei saa ta keelata selle müümist Venemaale

Veel üks võimalus, kuidas Eesti filmid võivad jõuda Venemaale, on nii, et Eesti on näiteks mõne prantsuse filmi kaastootja. Kui siis prantsuse tootja kui peatootja otsustab filmi müüa Venemaale, pole selles osas Eestil sõnaõigust. Funk ütles, et kui Eesti võtab vastu reegli, et Eesti avaliku rahaga tehtud filmid ei tohi mingil kujul Venemaale jõuda, loobub prantsuse kaastootja tõenäoliselt filmi koos tegemisest.

Euroopa Komisjoni programmi Loov Euroopa eesmärk on toetada Euroopa kultuuri- ja loomesektorit, sealhulgas filmi- ja audiovisuaalvaldkonda. Funk selgitas, et Eesti, Läti ja Leedu Loov Euroopa programmid on Venemaale filmide müügi küsimusega tegelenud juba kaks aastat.

Liikmesriigid otsustavad, kas lubavad ettevõtetel Venemaaga äri teha

Tänavu kehtestas Loov Euroopa reegli, mille kohaselt ei saa Euroopa Liidu toetust filmiprojektid, mille puhul müüakse Balti riikide levitamisõigused Venemaale. See tähendab, et Euroopa filmimüügiagendid, kes saavad oma tegevuseks Euroopa Liidu toetust, jäävad sellise tehingu korral toetusest ilma. Samas rõhutas Funk, et kokkuvõttes on liikmesriikide endi otsustada, kas nad lubavad oma ettevõtetel Venemaaga äri teha.

Lõppude lõpuks levivad Venemaal ka Eesti filmide piraatkoopiad. Sepp nentis, et see on alati probleem olnud. Ta selgitas, et need filmid varastatakse ja neid näidatakse, aga keegi ei müü neid ega saa selle eest raha. “Vähemalt mulle teadaolevalt mitte,” sõnas Sepp. Selliseid varguseid peatada ei saa.