Opositsioonil oli plaanis katkestada ka kolmapäeval toimunud riigieelarve eelnõu teine lugemine, aga kuna neli riigikogu liiget istungilt puudus, siis see ei õnnestunud.
Puudusid fraktsioonitud saadikud Kersti Sarapuu, Tõnis Mölder ja samuti fraktsioonitu, kuid Isamaasse kuuluv Henn Põlluaas ning EKRE esimees Martin Helme
Helme peab end parempoolseks konservatiivseks rahvuslaseks. More.
Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimehe Lauri Läänemetsa sõnul on nüüd oluline, mis saab kolmandast lugemisest, ehk lõpphääletusest. “Kui vahepealsel ajal opositsiooni muudatusettepanekud, mida tehakse koalitsiooni poolt mõistmist ei leia siis võib juhtuda tõesti, et kogu opositsioon läheb sellele eelarvele vastu hääletama,” ütles Läänemets.
“Lõppkokkuvõttes on vaja valitsusliidul teha eelarve, mis leiab parlamendi enamuse toetuse. Kui nad sellist eelarvet ei tee, siis nad võtavad sellega lihtsalt riski, et Eesti vabariik jääb eelarvest ilma. See on praegu peaminister Kristen Michali ja Reformierakonna otsus, kas Eestile tuleb järgmiseks aastaks riigieelarve või mitte,” lisas Läänemets.
Läänemetsa sõnul tuleks eraldada erihoolekandele 20 miljonit eurot, rahanduskomisjoni muudatusettepaneku kohaselt eraldatakse sotsiaalministeeriumile täiendavalt erihoolekande kättesaadavuse parandamiseks 7,47 miljonit eurot. Läänemetsa sõnul näeb erihoolekande rahastamise tõusu ette ka riigikohtu otsus.
Läänemets kutsus valitsuskoalitsiooni ühisosa otsima ning lisas, et koalitsioon võib enda ridadest riigieelarve lõpphääletuse ajaks veelgi inimesi kaotada.
“Määravaks võib saada ka see, kas koalitsioonil on siis nende ridades üldse 50 inimest veel alles või on nende ridades 49 või 48 inimest. Ma ei välista, et koalitsioonisaadikuid on oluliselt vähem. Mu eeldus on, et ka koalitsioonierakondade juhid mõistavad seda ja otsivad neid lahendusi vahepealsel ajal,” lausus Läänemets.
See tähendab Läänemetsa sõnul ka seda, et väheneb võimalus, et koalitsioon saab fraktsioonitute saadikute toetusele loota.
Rahanduskomisjoni juht, Reformierakonda kuuluv Annely Akkermann on öelnud, et selle riigieelarve eelnõu takistamisega pannakse pidur ka Eesti riigikaitse tugevdamisele. “Kui riigikaitse kulud on järgmiseks aastaks planeeritud 2,3 miljardit, siis selliste kulude põhjal tehakse aasta plaan ja jaanuaris hakatakse tegema hankeid ja hankelepinguid kogu aasta eelarve mahu peale. Ja kui seda ei ole võimalik teha, siis seda raha ära kasutada aasta jooksul võimalik ei ole, mis nõrgendab Eesti riigi kaitset. Ma ei usu, et opositsioon puhtalt poliitilisest mängu lustist tegelikult tahaks seda teha,” rääkis Akkermann.
Läänemets nimetab seda retooriliseks võtteks. “Eelmise eelarve mahus saab tegelikult neid otsuseid teha. Aga see on retooriline võte, et ise tekitad probleemi ja süüdistad selles teisi. Kui Reformierakonna juhtimisel tehakse riigieelarve, millel ei ole parlamendi enamuse toetust, siis ei ole mõtet näpuga näidata kellegi teise poole, vaid tuleb mõelda, miks seda parlamendi enamuse toetust ei ole” kommenteeris Läänemets.
Laats: riik toimib ilma eelarveta edasi
Keskerakonna fraktsiooni esimees Lauri Laats ütles, et Kersti Sarapuu ja Tõnis Mölder hääletavad ilmselt koos koalitsiooniga ja opositsioon nende toetusega arvestada ei saa.
Laatsi sõnul ei juhtu Eesti eluga midagi traagilist kui järgmise aasta eelarve jääb vastu võtmata.
“Eesti riik toimib ilma selle eelarveta väga hästi edasi. Midagi katki ei jää. Lihtsalt võetakse aluseks selle aasta arvud ja nende arvudega tegevuspõhiselt töö läheb edasi. Maailma lõppu sellega ju ei tule ja sellest saame me kõik aru, kaasa arvatud koalitsiooniliikmed,” ütles Laats.
“Sellisel kujul riigieelarvet kindlasti ei tohiks vastu võtta. Tal ei ole ambitsioone, tal ei ole edasiviivat jõudu. Sinna on sisse kirjutatud suur eelarve puudujääk, kulud kaetakse osaliselt laenuga,” sõnas Laats.
Laatsi sõnul võib riik ilma eelarveta vabalt kuni aprillikuuni toimetada. Riigikogu valimised on märtsi alguses. “Selleks ajaks on meil juba valimised ära olnud ja uus valitsus paigas, kes kindlasti suudab parema eelarve riigikokku tuua,” sõnas ta.
Järgmise aasta riigieelarve vastu võtmata jättes jääks kinnitamata ka näites päästjate ja politseinike palgatõusud 7,3 miljoni euro ulatuses. Laats ütles selle peale, et
eed saab tagantjärgi ka otsustatud ja arvan ka suuremates mahtudes, kui na, kui nad praegu on. Laats lubas sellepeale aga suuremat palgatõusu. “Kui tänu nende otsustele, mis peaksid sündima peale aprillikuud, samad olulised valdkonna töötajad saavad suuremat palgalisa, siis kindlasti ma arvan, et see sektor mõistab seda olukorda ja tuleb kaasa,” lausus Laats.
Akkermann: riigi eelarveta jätmine mõjutab enamikke täiskasvanuid
Annely Akkermann ütles, et kui riigieelarvet vastu võtta ei õnnestu, on võimalik kasutada järgmisel aastal kasutada üht kaheteistkümnendikku tänavuse aasta eelarvest.
“Järgmisel aastal tõusevad ka mitmed edasiantavate maksude kulud ehk planeeritud on maksulaekumiste kasv, eelkõige, mis puudutab brutopalgast tulenevaid. Me näeme ette, et 4,6 protsenti kasvab järgmise aasta keskel brutotulu ja seetõttu kasvavad näiteks eraldised tulumaksust kohalikele omavalitsustele, eraldised pensionikindlustusele, eraldised tervisekassale ja töötukassale. Ja kui me neid kasvanud tulusid edasi kanda ei saa, siis isegi ei tea, mida see võib kaasa tuua,” rääkis Akkermann.
Teine küsimus on Akkermanni sõnul pensionitega. “Kas me saame pensionitõusu neile välja maksta, kui on ees piir üks kaheteistkümnendik eelmise aasta tuludest. Kindlasti jäävad ära õpetajate, politseinike ja päästjate palgatõusud,” sõnas ta.
“Riigi eelarveta jätmine mõjutab enamikku täiskasvanuid inimesi ja mitte heas mõttes. Kas see katastroof on? Ma ei tea, aga kindlasti on see ebamugav,” lausus Akkermann.
Riigikogus läbis kolmapäevasel istungil teise lugemise valitsuse algatatud 2027. aasta riigieelarve seaduse eelnõu.
Riigikogu alustas riigieelarve eelnõu arutelu kella 16 ajal ning pärast rahanduskomisjoni ettekannet, läbirääkimisi ja muudatusettepanekute läbivaatamist jõudis eelnõu teise lugemisega lõpule kell 00.56.
Enne kolmandat lugemist saavad muudatusettepanekuid esitada fraktsioonid 25. novembrini. Riigieelarve kolmas lugemine ja lõpphääletus on 9. detsembril.
