2014 – komeedile 67P/Tšurjumov-Gerassimenko maandus kosmoseaparaadist Rosetta eraldunud automaatjaam Philae. See oli esimene inimtekkeline objekt, mis on kunagi komeedile laskunud.
Komeedile maandumisel ei käivitunud maanduri harpuunid ja tõukurid, mis oleksid pidanud Philae komeedi pinnale ankurdama ning seetõttu põrkas maandur komeedi pinnalt kaks korda tagasi. Philael õnnestus komeedi pinnale maanduda, kuid see jäi ebasobivasse asendisse ja maandumispaika.
Hoolimata maandumisprobleemidest, õnnestus Philael komeedi pinda pildistada. Lisaks õnnestus maanduril teha esimesed mõõtmised komeedi pinnal ja nende mõõtmiste tulemused saatis ta Rosettale.
15. novembril 2014 sisenes Philae turvarežiimi, sest akud olid tühjaks saamas. Missiooni lennujuhid lootsid, et rohkemast päikesevalgusest piisab, et maandur restardiks. Philae võttis Rosettaga juhuslikel aegadel ühendust 13. juunist kuni 9. juulini 2015, kuid pärast seda enam mitte. Rosetta tuvastas Philae maandumispaiga 2. septembril 2016, vähem kui kuu enne missiooni lõppu. Maandur on külili asendis ning asub sügavas lõhes, mis on Päikese suhtes varjus. Maanduri asukoha tuvastamine võimaldab teadlastel tuvastada, milliseid kohti õnnestus pärast Philael pildistada.
Rosetta missioon lõppes 30. septembril 2016.
1855 – sündis kujur Amandus Adamson
1918 – Eestis loodi iseseisva Eesti Vabariigi politsei, tähistatakse kui Eesti politseipäeva.
1926 – Nõmme alev sai linnaõigused.
1930 – Tallinnas Kose-Lükatil avati uus raudbetoonist kaarsild.
1972 – Vanamuusikaansambel Hortus Musicus andis esimese kontserdi Tallinnas Kiek in de Kökis (omal alal on Hortus Musicus üks vanimaid ansambleid maailmas).
1987 – Asutati Eesti esimene taksokooperatiiv Esra (pankrotistus 12.07.10).
1988 – esimese sõjajärgse Miss Estonia tiitli pälvis Heli Mets.
2022 – Põltsamaa vallas Tammistu külas puresid kaks koera eluohtlikult 26-aastast naist tema enda kinnistul (Tartu ringkonnakohus mõistis 11.09.24 koerte perenaise süüdi raskete tervisekahjustuste tekkimises ja määras tingimisi kümnekuulise vangistuse.
1555 – Inglismaa parlament taastas katoliikluse.
1847 – inglise arst James Young Simpson kasutas esimest korda anesteesias kloroformi.
1905 – Norras algas referendum riigivormi üle.
1918 – Austria kuulutati vabariigiks.
1920 – Itaalia sõlmis Rapallos piirilepingu idanaabriga, pärastise Jugoslaaviaga.
1927 – ÜK(b)P-st visati välja Lev Trotski
More. Pärast seda sai Jossif Stalinist sisuliselt NSV Liidu ainuvalitseja.
1929 – sündis USA filminäitleja Grace Kelly
1933 – sel päeval olevat esimest korda pildistatud Loch Nessi koletist.
1945 – sündis Kanada laulja Neil Young
1982 – vanglast vabanes Lech Wałęsa.
1982 – NLKP peasekretäriks sai Juri Andropov.
1990 – Jaapani 2600 aasta vanusele keisritroonile asus imperaator Akihito.
1999 – Türgi loodeosas hukkus maavärinas vähemalt 749 inimest.
2001 – USA-s kukkus alla New Yorgi Kennedy lennuväljalt startinud reisilennuk Airbus-300. Hukkusid 260 lennukis olnud inimest ja viis inimest elamurajoonis, kuhu lennuk kukkus.
2014 – komeedile 67P/Tšurjumov-Gerassimenko maandus kosmoseaparaadist Rosetta eraldunud automaatjaam Philae. See oli esimene inimtekkeline objekt, mis on kunagi komeedile laskunud.
2017 – Maavärin magnituudiga 7,3 raputas piirkonda Iraani ja Iraagi piiril. Hukkus vähemalt 530 inimest ja üle 70 000 jäi kodutuks.
2021 – Senine organisatsioon Turgi Nõukogu (loodi 3.10.09) nimetati Turgi Riikide Organisatsiooniks, kuhu kuulusid Türgi, Aserbaidžaan, Kasahstan, Usbekistan, Kõrgõzstan ning vaatlejatena Ungari ja Türkmenistan.
| << November >> | ||||||
| E | T | K | N | R | L | P |
| 26 | 27 | 28 | 29 | 30 | 31 | 1 |
| 2 | 3 | 4 | 5 | 6 | 7 | 8 |
| 9 | 10 | 11 | 12 | 13 | 14 | 15 |
| 16 | 17 | 18 | 19 | 20 | 21 | 22 |
| 23 | 24 | 25 | 26 | 27 | 28 | 29 |
| 30 | 1 | 2 | 3 | 4 | 5 | 6 |
| 2026 | ||||||
12. november on Gregoriuse kalendri 316. (liigaastal 317.) päev. Juliuse kalendri järgi 30. oktoober (1901–2099).
Sündmused
- 1918 – Eestis loodi iseseisva Eesti Vabariigi politsei, tähistatakse kui Eesti politseipäeva.
- 1926 – Nõmme alev sai linnaõigused.
- 1930 – Tallinnas Kose-Lükatil avati uus raudbetoonist kaarsild[1].
- 1988 – esimeseks sõjajärgseks Miss Estoniaks valiti Heli Mets.
Maailmas
- 1555 – Inglismaa parlament taastas katoliikluse.
- 1638 – asutati Hortus Botanicus Amsterdam. See on üks vanimaid botaanikaaedu maailmas.
- 1812 – 1812. aasta isamaasõda: Napoleon jõudis Smolenski alla.
- 1847 – inglise arst James Young Simpson kasutas esimest korda anesteesias kloroformi.
- 1893 – Briti India välissekretär Mortimer Durand kinnitas uue piiri – niinimetatud Durandi liini – Afganistani ja Briti India vahel.
- 1895 – Pariisis asutati maailma esimene autoklubi Automobile Club de France.
- 1905 – Norras algas referendum riigivormi üle.
- 1912 – lasti maha Hispaania peaminister José Canalejas y Méndez.
- 1918 – Austria kuulutati vabariigiks.[2]
- 1920 – Itaalia sõlmis Rapallos piirilepingu Serblaste, Horvaatide ja Sloveenide Kuningriigiga.
- 1927 – ÜK(b)P-st visati välja Lev Trotski.[3] Pärast seda sai Jossif Stalinist sisuliselt NSV Liidu ainuvalitseja.
- 1933 – Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei korraldas Riigipäeva valimised, kus sai hääletada ainult natsionaalsotsialistide saadikute poolt, samuti toimus referendum Saksamaa Rahvasteliidust väljaastumise küsimuses.
- 1982 – vanglast vabanes Lech Wałęsa.
- 1982 – NLKP peasekretäriks sai Juri Andropov.[4]
- 1995 – Mosambiigist sai esimene Rahvaste Ühenduse liige, kes ei ole varem olnud Briti koloonia.
- 2014 – komeedile 67P/Tšurjumov-Gerassimenko maandus kosmoseaparaadist Rosetta eraldunud automaatjaam Philae. See oli esimene inimtekkeline objekt, mis on kunagi komeedile laskunud.
Sündinud
Pikemalt artiklis Sündinud 12. novembril
- 1648 – Juana Inés de la Cruz, mehhiko nunn ja luuletaja
- 1833 – Aleksandr Borodin, vene helilooja ja keemik
- 1836 – Kalākaua, Hawaii kuningas
- 1840 – Auguste Rodin, prantsuse skulptor
- 1842 – John William Strutt, inglise füüsik, Nobeli auhind 1904
- 1850 – Mihhail Tšigorin, Vene maletaja
- 1855 – Amandus Adamson, Eesti kujur
- 1929 – Grace Kelly, USA näitleja ja Monaco vürstinna
- 1930 – Ott Kool, eesti ajakirjanik
- 1943 – Björn Waldegård, Rootsi rallisõitja
- 1945 – Neil Young, Kanada laulja ja muusik
- 1956 – Jannes van der Wal, hollandi kabetaja
- 1961 – Nadia Comăneci, Rumeenia võimleja
- 1967 – Mihhail Rõtšagov, Eesti maletaja
- 1970 – Tonya Harding, USA iluuisutaja
- 1973 – Radha Mitchell, Austraalia näitleja
- 1975 – Dario Šimić, Horvaatia jalgpallur
- 1977 – Dalene Kurtis, USA modell
- 1982 – Anne Hathaway, USA näitleja
Surnud
- Pikemalt artiklis Surnud 12. novembril
- 607 – Bonifatius III, paavst
- 1035 – Knut Suur, Norra, Taani ja Inglismaa kuningas
- 1903 – Gustav Ernst Victor Reyher, baltisaksa arstiteadlane
- 1941 – Eduardo Schaerer Vera y Aragón, Paraguay president 1912–1916
- 1942 – Elmer Niklander, Soome kergejõustiklane
- 1955 – Alfréd Hajós, Ungari ujuja
- 1972 – Rudolf Friml, Tšehhi päritolu USA helilooja
- 1978 – Maria Laidoner, Eesti pianist ja klaveriõpetaja
- 1980 – Andrei Amalrik, Vene ajaloolane, publitsist ja dissident
- 1980 – Andres Pallon, Eesti spordiajakirjanik
- 1982 – Dorothy Round Little, Inglise tennisist
- 1984 – Juhan Käis, Eesti Vabariigi Teedeminister eksiilis
- 1985 – Pelle Lindbergh, Rootsi jäähokimängija
- 1988 – Ervin Jüri Nõmmera, eesti poliitik ja agronoom
- 1990 – Eve Arden, USA filminäitleja
- 1990 – Elmar Jugar, Eesti tõstja
- 1990 – Herbert Ligi, Eesti ajaloolane
- 1990 – Rudolf Troost, eesti vaimulik
- 1993 – Karl Raidsalu (Bokkmann), Eesti sporditegelane
- 1994 – Atanas Komšev, Bulgaaria maadleja
- 1994 – Wilma Rudolph, USA jooksja
- 1998 – Johannes Kangro, Eesti sporditegelane
- 1999 – Iko Maran, Eesti lastekirjanik
- 2000 – Fritsas Markusas, spordiarst
- 2001 – Anthony Miles, Inglise maletaja
- 2002 – Raoul Diagne, Prantsusmaa jalgpallur
- 2010 – Henryk Górecki, Poola helilooja
- 2010 – Karl Plutus, Eesti jurist ja sporditegelane
- 2010 – Alur Reinans, eesti sotsioloog ja kunstikollektsionäär
Pühad
- …
Ilmarekordid
Viited
- ↑ Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre
Sulev Vahtre (1937. aastani Vinkmann; 7. juuli 1926 – 31. august 2007) oli eesti ajaloolane, Tartu Ülikooli professor ja ühiskonnategelane. More. Teine trükk. Kirjastus Olion. - ↑ http://www.geschichte-oesterreich.com/1918-1938/
- ↑ “Arhiivikoopia”. Originaali arhiivikoopia seisuga 9. august 2016. Vaadatud 23. juulil 2016.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link) - ↑ “arhiivikoopia”. Originaali arhiivikoopia seisuga 24. juuni 2016. Vaadatud 23. juuli 2016.
{{cite web}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)
