Eelmise kooliaasta lõpus vallandus segadus, kui paljud põhikoolilõpetajad olid hädas endale edasiõppimiseks gümnaasiumikoha leidmisega ning osa noori said edasise osas selgust alles uue kooliaasta hakul. Kuna põhikooli lõpueksamite tulemustel on õpilaste jaoks tähtis roll, käiakse üha rohkem kursustel matemaatikat, aga ka eesti keelt või ka teisi aineid juurde õppimas.

Tallinna tehnikaülikooli eksamikool pakub üheksanda klassi lõpetamiseks eesti keele, matemaatika ja füüsika kursuseid. Eksamikooli juhataja Aet Karolin ütles ERR-ile, et huvi põhikooli lõpetamiseks mõeldud kursuste vastu suurenes juba paar aastat tagasi, kui algas segadus lõpueksami aegadega ja neid kord ettepoole toodi ja siis jälle kaugemale lükati.

“Kindlasti on sel sügisel meil rohkem üheksanda klassi õpilasi, samas on ka aastakäigud praegu demograafilise seisu tõttu suuremad. Neid on tõesti palju,” lausus Karolin, kelle sõnul on seega mõjutajaid mitu, kuid on tajuda närvilisust ja muret.

Karolin meenutas hiljutist vestlust mureliku lapsevanemaga, kellel ta soovitas püüda rahuneda, sest pabistamine ei mõju ka lapsele hästi.

Tehnikaülikoolis põhikooli lõpetajatele pakutavatest kursustest on matemaatika kõige populaarsem ja sellele paneb ka ülikool ise kõige enam rõhku.

“Emakeele vajadust on ka aasta aastalt üha rohkem ja eriti nüüd, kui on eestikeelsele koolile üleminek. Tahaksime küll väga kõiki aidata, aga lihtsalt ei jaksa. Matemaatika on meie ülikooli suunast lähtudes põhiline, füüsikat õpetame ka, aga füüsika pole lõpueksami aine ja seda võtavad vähemad õpilased,” selgitas Karolin.

Gustav Adolfi koolituskeskuses õpetatakse põhikoolilõpetajatele samuti matemaatikat, eesti keelt ja füüsikat ning ka inglise keelt. Koolituskeskuse juhataja Irene Andressoni kinnitusel on matemaatika vastu olnud huvi pikalt suurem, kuid pärast sellesuvist segadust gümnaasiumisse pääsemisega on see veel natuke kasvanud.

Koolitunnis ei jõuta järjele mitmel põhjusel

Seda, miks ei õnnestu õpilastel vajalikku materjali koolitundides selgeks saada, peaks Andressoni hinnangul koolidelt endilt küsima, kuid ta oletas, et üks faktoreid on õpetajate põud ja sage vahetumine.

“Mõnes koolis pole üldse õpetajat, ainet annavad teise aine õpetajad või vahetuvad nad nii sageli, et ei jõua järje peale,” lausus Andresson.

Karolin märkis, et õpetajatelt kuuldu põhjal on laste võime süveneda aasta aastalt vähenenud, kuid matemaatika tunnis on süvenemist väga vaja.

“Siis meil on veel Tallinnas ja võib-olla ka Tartus mure, et on suured klassid. Õpetaja ei jõua lihtsalt igaühega individuaalselt tegeleda,” tõdes tehnikaülikooli eksamikooli juht. “Ja siis seesama, millest väga palju räägitakse, et meil on kõik lapsed koos, nii need, kellele on matemaatika lihtne, kui need, kes vajavad individuaalse õppekava järgi õppimist. Ka distsipliiniprobleeme esineb koolis. Ikka needsamad klassikalised mured.”

Karolini hinnangul on nende kursustel kindlasti ka õpilasi, kellel polegi matemaatikaga mingeid probleeme, aga ühiskonnas levinud meelsuse tõttu muretsevad nad, kas pääsevad ikka sinna kooli, kuhu soovivad, mistõttu tulevad üle kordama, et kindlustunnet saada.

Eksamikoolis käiakse Karolini sõnul läbi mitte ainult üheksandas klassis õpitav, vaid kogu põhikooli matemaatika materjali põhiteemad: protsendid, murrud, trignonomeetria ja kõik muu, mida võidakse eksamil küsida. Samas ei ole tegu järeleaitamisega: Karolin tõdes, et selleks pole neil ressurssi ja nemad korraldavad rühmatunde.

Õpilasi tuleb kursustele nii Tallinnast kui ka lähivaldadest ning kursusi korraldab eksamikool ka Tartus, lisaks on neil ka veebikursused.

GAG-i koolituskeskuses käib samuti õpilasi üle linna ning ka Harjumaalt ja nende seas on Andressoni sõnul nii neid, kes vajavad järeleaitamist, kui ka neid, kes tahaksid oma teadmistes suuremat kindlust saada.

Kursustel osalemine ei ole aga majanduslikult kõigile õpilastele jõukohane, sest mõnest kuust kuni poole aastani kestva kursuse eest tuleb näiteks Tallinnas sõltuvalt korraldajast ja kestusest maksta veidi rohkem või vähem kui paarsada eurot.

Ministeerium: kool peaks raskusi märkama enne üheksandat klassi

Haridusministeeriumi alus- ja põhihariduse osakonna peaekspert Hele Liiv-Tellmann ütles, et kui õpilane ei saa koolist vajalikku tuge ja peab selleks tasulisi võimalusi otsima, on see murekoht. Ministeeriumil ei ole aga piisavalt andmeid, mille põhjal saaks järeldada, et õpilased kasutaksid tasulisi ettevalmistuskursusi või eraõpetaja abi seetõttu, et nad ei ole koolis õppeainet piisavalt hästi omandanud.

“Samuti ei saa nende teenuste kasutamisest järeldada, et just täiendav õpe tagab paremad õpitulemused,” lausus ta.

Kui õpilane vajab mõnes õppeaines lisatuge, on Liiv-Tellmanni sõnul eelkõige kooli ülesanne seda vajadust märgata ja vajalikku tuge pakkuda ning seda tehakse koostöös õpilase ja lapsevanemaga.

“Kui lapsevanema hinnangul ei ole koolis pakutav tugi piisav või soovib pere lapsele täiendavaid õppimisvõimalusi, võidakse otsida abi ka väljastpoolt kooli,” lisas peaekspert.

Ta märkis, et kuna põhikooli lõpueksamite tulemused võivad mõjutada noorte võimalust soovitud koolis jätkata, võidakse kursustele minna ka kindlustunde saamiseks, õpitu kordamiseks või eksamiülesannete lahendamise harjutamiseks.

Õpilaste vajadused ja võimed on aga erinevad ning Liiv-Tellmann rõhutas, et kool peab õppetööd korraldades nende erinevustega arvestama.

“Õpilase toetamine ei peaks algama alles üheksandas klassis, kui lõpueksamid lähenevad. Samuti ei tohiks põhikooli õppetöö taanduda üksnes eksamiks valmistumisele, sest põhihariduse eesmärgid on oluliselt laiemad kui võimalikult kõrge eksamitulemuse saavutamine,” ütles ta.

Peaekspert möönis, et suure õpilaste arvuga klassides võib olla keerulisem õpilasi individuaalselt toetada ning kooli võimalusi võivad mõjutada ka õpetajate puudus ja suur töökoormus. Samas ei ole ministeeriumil tema sõnul alust väita, et just need tegurid on tasuliste lisakursuste kasutamise peamised põhjused.

Perede rahakott on erinev, tasulised kursused pole kõigile võrdselt kättesaadavad ning Liiv-Tellmanni sõnul on see haridusliku võrdsuse seisukohalt oluline küsimus. Eesmärk ei saa siiski olla piirata perede võimalust pakkuda oma lastele täiendavaid õppimisvõimalusi.

“Oluline on tagada, et lapse võimalus omandada kvaliteetne põhiharidus ja saada õppimiseks vajalikku tuge ei sõltuks pere majanduslikust olukorrast,” lisas ta.

Seega peab ministeerium oluliseks, et koolid looksid ise õpilaste aitamiseks võimalusi, hoolitseksid õpetajate olemasolu ja arengu eest ning korraldaksid õppetööd vajadusel paindlikult.

Loe allikast edasi